Big Mac annab mälumisainet

Maailma enim alahinnatud valuuta ehk kõige odavamad hamburgerid on aga Hiinas, näitab ajakirja The Economist viimases numbris ilmunud järjekordne Big Maci indeks.

Hiina hamburgerid, mis on USAga võrreldes enam kui poole odavamad, ning euro-hamburgerite kiire hinnatõus on kindlasti üks mälumisaine G7 rahandusministritele, kes tuleval kuul Floridas valuutakursside järske muutusi arutavad.

Indeksi järgi, mida The Economist arvutab 1986. aastast ning mis kõrvutab McDonald?si hamburgeri Big Maci hinda maailma eri paikades, on maailma kõige kallim valuuta ?veitsi frank ? hamburgeri hinnavahe USAga 82%.

Indeks lähtub ostujõu pariteedi (PPP) teooriast, mille järgi identseid kaupu peaks ühe dollari eest saama samapalju maailma mistahes paigas. Kui Big Mac on mõnes riigis odavam kui USAs, tähendab see, et valuuta on dollari suhtes alahinnatud ja vastupidi.

Värske täiendusena on The Economist lisanud kohviindeksi, võttes aluseks äsja Prantsusmaal uksed avanud USA kohvipoodide keti Starbucksi tall latte kohvi. Starbucks on laienenud 32 riiki ning identse toote hinnavõrdlus annab üldjoontes sama pildi kui hamburgeri-indeks. Lahku lähevad indeksid Aasias. Kui hamburgeri-indeksi järgi on Hiina valuuta dollari suhtes 56% alahinnatud, siis kohvi-indeksi järgi vaid ühe protsendi. Vahe võib tulla erinevast konkurentsiolukorrast, arvab The Economist.

Big Maci indeksi järgi on maailma ühed kallimad valuutad ?veitsi frangi järel Taani ja Rootsi kroon. Rootsis on hamburger ligi 50% kallim kui USAs ja ca 20% kallim kui eurotsoonis keskmiselt. Keskmiselt seepärast, et ka eurotsoonis on hinnad erinevad ? kui Kreekas maksab hamburger 2,8 dollarit siis Soomes on hind üle 4 dollari.

Kui Big Maci indeksisse lisada ka Norra ja Islandi hinnad, siis selgub, et seal on hamburgerid veel kallimad kui ?veitsis. Balti riikide hindade lisamine näitab, et kõige vähem on indeksi järgi dollari suhtes alahinnatud Eesti kroon ? 16%. 2003. a aprillis oli näitaja -24% ning 2002. a aprillis -35%.

Eurotsooni keskmise hamburgeri hinna järgi on Eesti kroon euro suhtes 33% alahinnatud, Leedu litt 36% ning Lätti latt 41%.

Indeksit ei maksa võtta puhta kullana, sest seda moonutavad mitmed tegurid alates loomaliha hinnast maksude ja rendihindadeni. Nii näitas indeks 1999. aastal, kui euro käibele tuli, et rahaliidust välja jäänud Suurbritannias on finantskriis. Indeksi järgi kaotas nael 50% oma väärtusest. Põhjus polnud aga muus kui McDonald?si sooduspakkumises ? kaks Big Maci ühe hinnaga. Samas on mitmed akadeemikud leidnud, et perspektiivis ennustab indeks kursside liikumist päris hästi.