Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia esitab täna uued tariifid

Virkko Lepassalu 22. jaanuar 2004, 00:00

Inspektsiooni asepeadirektor Margus Kasepalu ütles eile, et vahepealsel ajal ehk alates 2001. a, mil valmis nimetatud prognoos, on inspektsiooni teadmistepagas täienenud. Nii suurt numbrit nagu prognoosis nad täna seega ei pakuks. Prognoosis nimetati eratarbija tariifiks 2003. või 2004. a toimuva hinnatõusu tulemusena 1,25?1,30 kr/kWh.

Kasepalu kinnitusel jääb võimalik hinnatõus, arvestades 90päevast kohustuslikku klientidele etteteatamise tähtaega jm asjaolusid, tõenäoliselt selle aasta seest välja.

Elektrihinna tõstmist korraldab pealtnäha poliitikast sõltumatu reeglistik. Taotletavad tariifid esitab juhatus nõukogule. Kui nõukogu arvutused üle vaadanud, esitatakse need energiaturu inspektsioonile, kel on otsustav roll. Ometi soovivad Eesti Energia (EE) juhid mitme Riigikogu liikme väitel kindlustada seljatagust eelseisva hinnatõusu puhuks ning saavutada poliitilist toetust.

Eelmise hinnatõusu eel 2002. a toimisid nad vastupidi. EE ütles taotletava hinna ära ning kui seda põhjendama hakkas, sattus paratamatult avalikkuse tugeva surve alla.

EE juhatuse liikmed eesotsas Gunnar Okiga kohtusid viimastel päevadel nii Res Publica kui Reformierakonna esindajatega. EE juhte huvitab lisaks toetuspinnale, kas ei kavanda poliitikud vastukäiguna ning rahva taluvusvõime väiksemaks proovilepanekuks toetada mingi osa elektri ostmist näiteks Venemaalt.

?Need kohtumised toimuvad pigem poliitikute informeerimiseks,? kommenteeris EE nõukogu liige Siim-Valmar Kiisler. ?Selgitamaks, et mis ideed on EE juhatusel.?

Jutuajamisest eksmajandusministri, keskerakondlase Liina Tõnissoniga nähtus, et ta usaldab hinnatõstmise küsimuses energiaturu inspektsiooni sõltumatust. Seega pole opositsiooni vahelesegamist ette näha.

Nõukogu liikmetele on tänaseks üldjoontes selge, et suure tõenäosusega ei jää kavandatav hinnatõus kaugeltki viimaseks. Nõukogu koosoleku päevakorras kajastub hinnatõusu küsimus punktis, mis räägib EE-le vajalikest investeeringutest. Nagu on kinnitanud ka energiaturu inspektsioon, võiks Eestis toimida nagu paljudes riikides, kus elektri hind kinnitatakse 3?5 aastaks ning aastas korrigeeritakse seda tarbijahinnaindeksi võrra.

Eesti Energia nõukogu liikme Janno Reiljan väitis, et peab tõenäoliseks investeeringute suurusjärguks 2016. aastani 50 mld krooni. Tema kinnitusel ei arutagi nõukogu täna mitte konkreetset hinnatõusu, vaid investeeringute kava aastani 2016, sest siiamaani oleme elanud nõukogude ajal ehitatu arvel. Võrkude kestvusajaks võib pidada 30 aastat, mille jooksul peaks investeeringud end ära tasuma.

?Me kontrollime juhatuse arvutusi ja prognoose ning siis selgub hinnatõus,? ütles Reiljan. ?Kui suur tuleb hinnatõus, sõltub vajalike investeeringute mahust.?

Tema kinnitusel ei saa hinnatõusu puhul poliitikast üle ega ümber. ?Kas me ostaksime Venemaalt näiteks 50% ulatuses odavamat energiat ja kas me tahame odavamat ja ebakindlamat elektrit ? see kõik on poliitiline otsus,? nentis Reiljan.

?Teoorias on see võimalik,? ütles Siim-Valmar Kiisler elektri sisseostu kohta Venemaalt. ?Kuid väga tõsiselt tuleb seejuures kaaluda julgeolekupoliitilist mõõdet.?

Energiaturu inspektsioon, kellele EE peaks oma hinnataotluse esitama, nägi hinnatõusu ette juba 2001. a valminud analüüsis. Selles leiti, et praegu ehk 1. aprillist 2002 kehtivad tariifid ei taga põhjendatud tulukust. Tulukuseks ehk põhjendatud ärikasumiks hindas inspektsioon 950 mln krooni aastas, mille peaks ettevõte pärast hinnatõusu ka saavutama. Samas nägi inspektsioon selle kasuminumbri saavutamiseks ka vajadust kärpida 150?200 mln krooni ulatuses kulusid.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Mart Opmanni teatel lükkasid nad majanduskomisjoni täna toimuma pidanud kohtumise EE juhtidega nädala võrra edasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing