Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estiko on väikeaktsionäridele raske valik

    Estiko eelkäija oli 1922. a asutatud A. Laretei kammivabrik, hilisem kammivabrik ?Estico?. 1970. aastatel sai kammivabrikust ligi 800 töötajaga Tartu Plastmasside Katsetehas. Turumajandusele üleminek, erastamine ning akstsiaseltsiks muutmine olid valulised, mis kajastusid ka aktsia hinnas.
    Alustanud 1996. a 25 kr tasemest ning lähenenud 1997. a algul 60 kr piirimaile, langes 10kroonise nominaaliga lihtaktsia (E-aktsia) hind 2000 a. suveks isegi alla 5,5 kr taset, osaliselt muidugi fondiemissioonide tõttu. Olla tol ajal firma aktsionär tähendas riskimist kõigest ilmajäämisega.
    Aktsiate kontrollpaki koondumine ärimees Neinar Selile kuuluva ASi Rondam kätte tegi lõpu peremehetunde puudumisele. Alustati ettevõtte restruk-tureerimist, suund võeti kahele tegevusalale ? pakkematerjali tootmisele ja kinnisvaraarendusele. Tehti suuri investeeringuid tootmise kaasajastamiseks. Kuid positiivsed tulemused olid visad saabuma. Seetõttu aktsia hind kõikus kogu 2002 . a jooksul 7,5?9 kr vahel. Omandanud 69,8% aktsiatest, oli AS Rondam kohustatud tegema ülejäänud aktsionäridele ostupakkumise. See tehtigi hinnaga 8,5 kr, mis võimaldas suurendada suuromaniku osaluse 86,5%-ni. Siiski üle 190 väikeinvestori säilitasid oma osaluse.
    2003 a. keskpaigaks hakkasid kapitalimahutused tootmisse kandma vilja, kahjum asendus kasumlikkusega. Suuromanik ja juhtkond eesotsas Ellen Tohveriga jõudsid veendumusele edu jätkumises. Silmapiirile kerkis perspektiiv kasumi jaotamisest: kas reinvesteerimisest või dividendidest. Pigem viimasest, kuna kogu kasumi saab suuromanik paigutada tootmise laiendamisse niigi. Ja siin ei saa olla kaksipidi mõistmist ? dividendi jagamine ülejäänud aktsionäridega ei vasta kapitali edasise tsentraliseerumise vajadusele ning suuromaniku huvidele. Aasta lõpul läks omanikul kiireks. Varsti jõuab avalikkuse ette aastaaruanne, mis nähtavasti kajastab konkreetsetes numbrites edu jätkumist ning toob kaasa aktsiate tõusu börsil.
    Detsembris teavitati Estiko juhtkonna taotlusest börsilt lahkuda, väikeaktsionäridele tehti uus ostupakkumine, seekord mitte enam sundkorras, hinnaga 13,40 kr. See hind on kehtivate reeglite järgi igati õigustatud, väljendades viimase 6 kuu keskmist hinnataset börsil. Väikeaktsionärid, kes olid ostnud aktsiad 8,5 krooniga, või loobunud rasketel aegadel müümast selle hinna eest, võidavad 4,9 kr aktsialt: tulusus on soliidne ? ligi 58%.
    Kas ei kannata ostupakkumisega suuromanik? Ettevõttel oli 2003. a 9 kuu järel omakapitali (maksuvõlg maha arvatud) 107,6 mln kr, aktsiaid aga on 5978,1 tuhat tk. Ühe aktsia kohta on firmal vara 18 kr. Ostes aktsia välja 13,4 kr eest, omandab Rondam igalt aktsialt 4,6 kr, kõigi väljaostetavate 370 000 aktsia pealt aga ligi 1,7 mln kr. See on küllaldane ning nähtavasti ka õiglane hüvitus ärimehele, kellele ettevõtlus on närvesööv risk.
    Kui Estiko saavutab aasta-kahega normaalse kasumlikkuse, kerkiks aktsia hind börsil. Sel juhul läheks ostupakkumine väikeaktsionäridele juba väga kalliks. Väärib tunnustamist ostupakkumise ajastatus ? veel enne 2003. a aastaaruande avalikustamist.
    Estiko suuromanik ja juhtkond väärivad siiski kõrget tunnustust ärieetika tavadest kinnipidamise eest ainult juhul, kui nad ei hakka kimbutama neid väikeaktsionäre, ettevõtte patrioote, kes, eirates soodsat ostupakkumist, otsustavad jääda Estiko aktsionärideks. Isegi juhul, kui ettevõte lahkub börsilt ning aktsionäride käekäik jääb avalikkuse tähelepanu alt välja.
    Autor: Kaupo Kumm
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.