Euroopa sörgib USA-l sabas

Raport ütleb ilustamata, et kui kohe midagi otsustavat ette ei võeta, ?ei jõua Euroopa Liit USA-le järele, sest meie SKT elaniku kohta on 72% USA tasemest?. Tulevaks aastaks seatud vahe-eesmärgid jäävad täitmata, tõdes Komisjoni president Romano Prodi kolmapäeval raporti esitlusel. ?See peaks olema piisavalt tugev signaal, et valitsused üles äratada,? ütles Prodi.

2000. a Lissaboni tippkohtumisel võtsid ELi riigid eesmärgi USAst kui maailma juhtivast majandusest 2010. aastaks mööda minna. Raporti järgi on kõrge tööpuudus, madal tootlikkus, vähesed investeeringud koos avaliku sektori nõrgenenud finantsseisu ja reformitahte puudumisega põhjus, miks eesmärk käest nihkub.

Tööhõive osas tahtis EL, et aastaks 2010 oleks tööga hõivatud 70% tööealisest elanikkonnast. Praegu ollakse napilt 65% tasemel, mis on väike edasiliikumine võrreldes 62,5 protsendiga 1999. aastal. Ehkki vahepeal on juurde loodud kuus miljonit töökohta, jääb aastaks 2005 seatud vahe-eesmärk 67% saavutamata, tõdeb raport. Mullu kadus eurotsoonis 200 000 töökohta ning tänavu ennustab Komisjon tööpuuduse kasvu 8,2 protsendile (eurotsoonis 9,1%). Vanusegrupis 55?64 on hõive vaid 40,1%, mis Komisjoni hinnangul on ?äärmiselt murettekitav?.

Töö tootlikkuse osas pole pilt parem. Tootlikkuse kasv on Euroopas 90ndate lõpust aeglustunud, kõikudes 0,5?1% vahel. See jääb tuntavalt maha USA 2% kasvutempost. Kõige paremad näitajad on Luksemburgis, Iirimaal ja Belgias, kõige kehvemad Portugalis, Kreekas ja Hispaanias. Uute liikmesriikide tootlikkus on alla poole ELi keskmisest, kuid kasvutempo seevastu üle keskmise.

Raport hoiatab, et USA kõrval ei tohi Euroopa unustada kasvavat konkurentsi Hiinast ja Indiast.

Põhjuseks, miks töö tootlikkus Euroopas USA-le alla jääb, nimetab raport infotehnoloogia puudulikku rakendamist (eriti jaekaubanduses ja finantssektoris ning riikides, nagu Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa) ning ebapiisavaid investeeringuid.

Raporti järgi on Euroopa firmade investeeringud kahanenud 17,2 protsendile SKTst võrreldes 18,3 protsendiga 2000. aastal. Sarnane tagasiminek on uutes liikmesriikides, tõdeb raport, ehkki näiteks Leedus ja Eestis ulatuvad välismaised otseinvesteeringud vastavalt 1,5 ja 5 protsendile SKTst. Sama kahanev tendents on avaliku sektori investeeringutes, mis jäävad alla USA-le.

Komisjon kritiseerib liikmesriike, kes pole ilmutanud piisavalt poliitilist tahet, et kokku lepitud reformid ellu viia. Lissaboni strateegia raames on vastu võetud 70 uut direktiivi, millest 40 peaks tänaseks olema liikmesriikides jõustunud. Tegelikult on nii kaugele jõutud vaid seitsme direktiiviga. Viibinud (14 aastat) on Euroopa ühise patendi kinnitamine ning tööjõu kvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine.

Riikide võrdluses on kõige visamalt edasi liikunud Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Portugal. Prantsusmaa ja Saksamaa jäävad keskele. Kõige edukamad on olnud Taani, Luksemburg, Holland, Austria, Rootsi ja Suurbritannia.

ELi praegune eesistujariik Iirimaa tahab kevadisel tippkohtumisel Lissaboni protsessile uuesti elu sisse puhuda. ?See on iga-aastane rituaal, mis tavaliselt ei suuda anda lubatud tulemusi,? märkis Financial Times eile skeptiliselt.