Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Klaasitehas töötab kohtuasja kiuste

    Pankrotimenetluse lõppu ootav AS Skankristall on saanud uue hingamise Jaan Rüütmanni firma OÜ Tarbeklaas näol, kes on üle võtnud Skankristalli tehase, töötajad ja kaubamärgi.
    Kuna Skankristalli suurim võlausaldaja Jaan Manitski ning suurärimees Endel Sifi firma Logman Invest alles käivad kohut ettevõtte pankrotivara enampakkumise tulemuse pärast, ei saa Rüütmann praegu tehast koos sisseseadega ära osta. Pankrotihaldur Peep Lillemäe sõnul on Rüütmanniga sõlmitud tähtajatu leping, sest pole teada, kuidas kohtuasi laheneb.
    2002. aasta septembris osalesid mõlemad suurärimehed avalikul pankrotivara müügil, mille võitis 13miljonilise pakkumisega Jaan Manitski. 10 miljonit pakkunud Logman Invest vaidlustas seepeale pankrotivara müügi. Millal kohtuasi lahenduseni võiks jõuda, ei tea Lillemäe ega Manitski.
    ?Kui nad valivad endale advokaadid, kellel ei ole hea tervis, siis see asi võib mitu aastat kesta veel,? vihjab Manitski sellele, praegu on kohtuistungit mõned korrad edasi lükatud, sest Sifi advokaadid on olnud haiged. ?Kui ma oleks teadnud, et sadamamehed tahavad ainult seda maatükki saada ja tootmisest ei hooli, siis ma oleksin vältinud pankroti väljakuulutamist,? lisas Manitski, kes nägi pankrotis esialgu ettevõtte saneerimise võimalust. Manitski sõnul olid tal selleks hetkeks olemas uued investorid ning ta oli huvitatud klaasitootmise jätkamisest.
    Endel Sifi sõnul pole temal Manitskiga mingit vastasseisu, vaid Logman Invest üritas väljastpoolt siseringi teha pakkumist pankrotivara ostuks, kuid see lükati tagasi. Seega otsustati oma õigusi kaitsta kohtus. ?Kogu selle pankrotipudru on Manitski ise kokku keetnud,? sõnas Siff, kes samuti on huvitatud klaasitööstuse säilitamisest Eestis. ?Ja mulle tundub, et ta ei teinud seda eetilistel kaalutlustel.?
    Pankrotihaldur Peep Lillemäe sõnul oli kolmanda osapoole rentnikuks võtmine asjade loogiline käik, sest kumbagi kahest kohtuvaidlusega seotud mehest ei saanud ta eelistada. ?Keegi teine peale Rüütmanni pole tahtnud tootmist jätkata,? sõnas Lillemäe. ?Manitski poleks saanud seda teha ja ma ei usu, et Siff on huvitatud sellest, et seal klaasitootmist jätkata.?
    Skankristalli direktor Aime Raimets loodab siiski pankrotile peatset lahendust ning näeb Rüütmannis potentsiaalset Eesti klaasikunsti järjepidevuse jätkajat. ?Ta ei ole seda tüüpi ärimees, kes näeb ainult ühekordset tulu, vaid vaatab asjadele pikema perspektiiviga,? ütles Raimets. ?Ma väga loodan, et sel aastal pankrot lõpeb ikka ära ja Rüütmann saab tehase seadmed välja osta.?
    Rüütmann ise endas printsi valgel hobusel, kes päästab Eesti klaasikunsti, ei näe. Tema sõnul on liialt optimistlik ka Raimetsa arvamus, et Tarbeklaas jõuab poole aastaga kasumisse. Pigem on mehe sõnul realistlik lootus jõuda poolteise aastaga nulli. ?Kasumist ma ei räägi praegu üldse,? sõnas Rüütmann. ?See äri ei ole nii, et ostan, müün ja vahetan.?
    Võlausaldajate nõuded kokku ulatuvad ligi 24 mln kroonini, millest Krediidiinfo andmetel moodustab koos viivistega 6,4 mln krooni võlg maksuametile. Skankristalli suurim võlausaldaja on ettevõtte omanik Jaan Manitski, kelle sõnul on tema nõue umbes 13 miljonit krooni. Manitski sõnul läks Skankristall pankrotti eelkõige seetõttu, et üks rootslastest omanikke, kel olid nii juhtimis- kui ka klaasitööstuse kogemus ning kontaktid, sai Estonia laevakatastroofis surma. Teised investorid ei suutnud aga distantsilt ettevõtet piisavalt kontrollida ning juhtida.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennikutootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.