Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Soomlased teevad silma Eesti toidutööstusele

Silva Männik 23. jaanuar 2004, 00:00

Mitmed Eesti toiduainetööstuse erialaliidud tunnistasid, et viimasel ajal on nendega ühendust võtnud põhjanaabrite kaubandus- ja põllumajandusorganisatsioonid, et saada ülevaadet siinsete ettevõtete ja toodete kohta. Pakkumistega pöördutakse ka otse ettevõtete poole.

?Huvi suurenemist on tunda tõepoolest,? tunnistas Salvesti nõukogu esimees ja suuromanik Veljo Ipits, kel 5. veebruaril seisab ees üks kohtumine Soome äritegelastega, kes on huvitatud siin tellimustööna toodetud toiduainete müügist oma koduturul.

Soomlastele ei ole Eesti keskkond võõras. Juba 1990ndate teisel poolel tulid Euroliitu pürgivasse Eestisse oma tootmisega mitmed naabrite suurtöösturid: Rakvere Lihakombinaadi ostnud HK Ruokatalo, Valio, karastusjookide tootja Olvi Grupp, kondiitritootja Fazer. Seni toodeti aga Eesti vabrikutes valdavalt kohalikule turule, üha rohkem mõeldakse aga ka Soome ja Rootsi tarbijatele tootmisele.

?Meile on tehtud pakkumisi väga mitmesuguseid, üks liik puudutab tellimustootmise Eestisse toomist,? rääkis Veljo Ipits. Ta selgitas, et tegu on valdavalt Põhjamaiste kaubandushiidudega, kes ei esita oma tellimusi mitte enam Soome ja Rootsi toiduainetööstustele, vaid tahavad, et kaup toodetaks Balti riikides. Seetõttu üritavad tellimustest ilma jäävad põhjanaabrid meie ettevõtetega koostööd tegema hakata: nemad vahendavad tellijad ja eestlased toodavad kauba.

Vaatamata sellele, et tellimustööde tegemine on vähem rentaabel kui omaenda tooted, võib Ipitsa sõnul mitme pakkujaga siiski käed lüüa. ?Oleme otsustanud, et oma brändi me unarusse ei jäta, aga selle kõrvalt teeme ka teenustööd,? lausus ta.

Ipits väitis, et tema hinnangul Eesti ettevõtetel toodangu suurendamiseks potentsiaali praegu jätkub. Näiteks Salvest suudaks suurendada tootmismahtusid umbes kaks korda. ?Tänavuse aasta prognoosid ja eelarve oleme koostanud veel neid koostöövõimalusi arvestamata. Kui aga tellimused vormistatakse ja kokkulepped jõustuvad, on see kõik lisa, mis tulla võib,? rääkis ta. Ipits täpsustas, et pakkumiste mahtude puhul räägitakse kümnetest miljonitest kroonidest.

Põhjanaabrid on üha sagedamini üles otsinud Eesti Aiandusliidu esindajaid. Liidu peaspetsialist Imre Kukk tunnistas, et muu hulgas soovitakse kaardistada Eesti aiandusettevõtteid põhjarannikust kuni Iklani välja.

Tema sõnul ei piirdu ettevõtete ülesostmise ja siia investeerimise uudised ainult Trigon Farmingu piimafarmide omandamisega, vaid selliseid teateid hakkab õige pea laekuma ka teistest põllumajandusvaldkondadest.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm nõustus, et põllumajandusettevõtete ülesostmise puhul on tunda investeeringute motivatsiooni muutumist. Kui enne pidasid välisinvestorid spekulatiivselt silmas ahvatleva hinnaga maad, siis praegu tuntakse üha rohkem huvi tootmise arendamise vastu.

Odavate Eesti toodete jahil olevate äritegelastega on kõnelusi pidanud mitmed Eesti köögiviljakasvatajad. Laheotsa Talu peremees Johannes Valk tunnistas, et tema talu porgandite vastu on Soome edasimüügi eesmärgil huvi tuntud. Et aga pakutav hind oli praegusest keskmisest hinnast 30 protsenti odavam, jäi pakkumine vastu võtmata.

Sama sisuga pakkumisi on saanud ka köögiviljatoodetega tegelev Sagro, mille juhi Kalle Reiteri sõnul ootab ta hetkel veel usaldusväärsema tausta ja mahtudega pakkumise tegijaid.

Välismaalaste huviga Eesti toodete vastu arvestab oma prognoosides ka Eesti Pank. Viimane majandusprognoos märgib, et kui 2003. aastal kasvas eksport püsihindades tagasihoidliku 4,2% võrra, siis 2004. aastaks prognoosib Eesti Pank 8,7protsendilist reaalkasvu. ?Seda toetavad eeldatav välisnõudluse suurenemine Eesti kaupade järele ning varasemate perioodide suured investeeringud,? kirjutatakse ülevaates.

Ka majanduskasvu puhul toetub Eesti Pank välisnõudlusele. Kui mullu põhines majanduskasv sisenõudlusel, siis 2004 on oodata väliskaubanduse osa suurenemist kasvu allikana.

Eelmise aasta lõpus Baltimaades ja Poolas tegutsevate Soome ettevõtete küsitluse järgi plaanib suur osa neist liitumise järel osa tootmisest siia tuua, suurendada eksporti või allhanget.

Peaaegu kolmandik küsitlusele vastanud ligi 60 Soome ettevõttest teatas, et plaanib osa tootmisest Eestisse või mõnda teise liituvasse riiki suunata. Esmaseks ületoomise objektiks peeti tootmist, tähtsuselt teiseks klienditeenindust.

55% uuringus osalenud Soome ettevõtetest, peamiselt suurfirmad ja tööstusettevõtted, märkisid, et kavatsevad suurendada eksporti Eestisse või teistesse Euroopa Liiduga liituvatesse riikidesse. Samuti oli firmadel tugev soov saada täiendavaid allhankeid ? 7% soovis ELiga liituvatest riikidest rohkem allhanget tellima hakata.

Novembris tehtud uuringus küsitleti 58 Soome ettevõtet, kellel oli ärisidemeid Baltimaade või Poolaga. Uuringu viis Läbi Soome Tööturu Instituut.

35 ettevõtet andis teada, kuhu turule on liituvates riikides asuvate tütarfirmade toodang suunatud. Peamiselt jääb see sama maa turule ja suhteliselt harva liigub Soome.

Küsitletud ettevõtete esindajad märkisid, et suhete edendamise peibutav eelis on madalad ettevõtlusmaksud, eriti Eestis, Lätis ja Leedus.

Samas tõid ettevõtjad välja ettevõtte dividendide maksustamise segaduse Eestis. Uuringu tegemise hetkel oli käimas kohtuprotsess Soome maksuameti ja Eestis tütarfirmat omava Helsinki Consulting Groupi vahel, kes Soome maksuameti nõudmisel pidanuks oma Eesti firma jaotamata kasumi pealt maksma makse Soomes. Paljusid ettevõtteid kriitiliselt puudutav vaidlus lõppes hiljuti Soome maksuameti kaotusega.

Soome firmade esindajad kritiseerisid muu hulgas ka liituvate riikide avaliku sektori taseme nõrkust võrreldes Soomega. Miinuspunkte tõi ka majanduslik ebakindlus ja puudulik infrastruktuur.

Uuringus osalenud soomlased ei soovinud oma ettevõtete peakontoreid Eestisse tuua, pigem hoitakse need Soomes või viiakse riikidesse, kus on arenenud rahaturud ja võimalik välisomanik.

Positiivse nüansina nimetavad ettevõtted EList tulema hakkavaid suuri rahavooge, mille hangetele saaksid koos eestlastega panustada ka Soome firmad.

Küsitletud ettevõtete juhid märkisid, et kuigi Eestis on palk tõusnud igal aastal pea 10%, kulub nende arvates Soome palgatasemega ühtlustumiseks 30 aastat. Madalam palgatase ahvatleb, eriti kui arvestada Eesti tööjõu kvalifitseeritust. Uut tööjõudu Soome jaoks liituvatest riikidest leida ei loodeta.

Eestis tütarfirmat omava väetiste tootja Kemira asepresident Esa Tirkkonen ütles uuringut kommenteerides, et suurenev huvi turu hõivamise vastu on Euroopa Liidu siseturu tingimustes täiesti loomulik protsess. ?Arvestades Eesti odavamat tööjõudu ja madalaid makse eeldan, et paljud firmad on oma mõtte tööle pannud,? nentis ta.

Tirkkoneni sõnul ei tehta suuri investeeringuid siiski enne, kui ollakse turgu hoolikalt jälgitud. ?Soome on Eesti suhtes palju samme teinud, kuid üldiselt on suhted veel ikka paljude etappide alguses,? lisas ta.

Sarnaselt Kemiraga kavatseb ka Soomes asuva peakorteriga energiaettevõte Fortum Heat & Energy kõiki oma Eestis asuvaid ettevõtmisi lähiaastatel laiendada. Sadu miljoneid kroone siia investeerinud ettevõtte presidendi Risto Riekko sõnul on neil kavas ka üks hiigelinvesteering.

  • Joakim Helenius, Trigon Baltic Farming nõukogu esimees:
    Põhjus, miks meie oleme huvitatud investeerimisest Eesti, eriti piimafarmidesse, aga ka teistesse pikaajalise konkurentsieelisega kohtadesse, on selles, et piima tootmise hind Eestis on oluliselt madalam kui Soomes. Seda, kas Tringon Farmingule ka järgijaid tuleb, on raske öelda, kuid taust Eesti põllumajandusse investeerimiseks on väga hea.

Samas peame arvestama Euroopa Liidu reeglitega, kus igal riigil on oma kvoot. Seega, isegi kui siin on oluliselt odavam toota, ei saa me seda teha rohkem, kui kvoot lubab. Analoogiliselt Soomega on Eesti hädaks ka külm kliima, mis teeb ebaefektiivseks seemne- ja viljakasvatuse.

Küll aga on võimalusi peidus üldises toiduainetööstuses. Tootmine on nimelt enamjaolt suunatud mingile kindlale tarbijale ja seega ka kindlale maitsele. Vaevalt, et Saksa või Prantsuse tootjad hakkavad Soome-Rootsi turule midagi spetsiaalselt tootma. Küll aga Eesti tööstused.

  • Ain Hanschmidt, Ühispanga juhatuse esimees:
    Meie jaoks on Euroliiduga liitumisel positiivseks võimaluseks väga kõrgete hindadega naabrid, Soome ja Rootsi. Niipalju kui mina olen ettevõtjatega rääkinud, hakkavad Põhjamaade kaubandusorganisatsioonid ostma Eestist kaupa kokku. Komme, jäätist, piima, lihatooteid ? kõikvõimalikke asju. Toiduainetetööstuse konkurentsivõime kasvab oluliselt ning kogu sektor, kaasa arvatud põllumajandus, saab tugeva süsti, eksportimaks eriti just Põhjala riikidesse.

Eesti kaupade naaberriikide turgudel müümise edu nähes kaasneb sellega ka kindlasti ettevõtete endi ostmise huvi investorite poolt. Nii et see on kahtepidi positiivne.

- Kesko ketis Euro Shopperi kaubamärgi all on praegu juba müügis esimesed Põlva Piimast pärit jogurtid ning kodujuust. Soomlastele tehakse samu tooteid, mida eestlased ostavad Mumuu kaubamärgiga. Põlva Piim on Eesti esimene piimatööstus, mis viib Euroopa Liidu riiki piimatooteid otse lõpptarbijale. Pärast ELi laienemist algab tõenäoliselt laiem valmistoodete eksport.

- Jõuliselt sisenevad põllumajandusse investeerimispangaga Trigon Capital seotud ettevõtjad, ostes Ida-Viru suurfarmi ja investeerides veel 3?4 ettevõttesse. TBFi esimene investeering oli enne jõule ostetud 500kohaline värskelt valminud suurfarm OÜ Revino Ida-Virumaal Jõhvi külje all.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing