Kandidaadid pürivad valega tööle

Tiina Saar 26. jaanuar 2004, 00:00

Marge (29) otsib juba pikemat aega tööd baaridaamina. Olukord hakkab tema jaoks tunduma lootusetu. Lõpuks ilmub lootusekiir, kui ta märkab prestiižse hotelliketi kuulutust ajalehes ? otsitakse baaridaami. Samas firmas töötavalt tuttavalt kuuleb ta aga, et ilma vastavat haridust tõendava dokumendita jäetakse seal ukse taha. Sõbrad võltsivad kiiresti tõendi enam mitteeksisteeriva teeninduskooli läbimise kohta.

Trikk õnnestub ja Marge asub soovitud ametikohal tööle. Selles firmas töötab ta pea kolm aastat, kuniks saab parema pakkumise. Mängult läbitud kool jääb aga CVd endiselt ehtima.

Gert (25) kandideerib rahvusvahelise ettevõtte müügimehe ametisse. Pakkumises on inglise keele valdamise nõue. Gert keelt hästi ei valda, kuid kandideerib sellest hoolimata. Abikaasa abiga teeb ta ära testid ja pääsebki tööle. Katseaeg õnnestub läbida suuremate keeleprohmakateta, abikaasa on endiselt toeks nii e-kirjade koostamisel kui ka dokumentide tõlkimisel. Poole aasta pärast määrab ülemus Gerdile teenindada rahvusvahelise kliendi, kellega tuleb tingimata telefoni teel asju ajada. Olukord muutub piinlikuks. Ülemus teeb tõsise hoiatuse, et keeleoskus tuleb viia tasemele, nagu see CVs on märgitud.

Personalikonsultant ahastab pärast lõppenud tööintervjuud. See on sellel konkursil juba viies kandidaat, kelle CVsse märgitud väga hea inglise keele kohta selgub intervjuu proovikivil, et ?aru saan, aga ei räägi?.

Sama pettuseskeem käib ka arvutioskuse kohta. Siis pole muud kui ülesanded kätte ja tõde selgub tulemustes. CVd koostatakse ülivõrretes, intervjuul aga suur osa illusioonist puruneb. Osalt on selles süüdi ka karjäärinõu all läbiviidav propaganda: CV on visiitkaart, ilustamine aitab jala ukse vahele saada jne. Kahjuks sellisel viisil talitades see jalg sinna ukse vahele jääda võibki.

Keele- ja arvutioskuse liialdused pole aga ainus kuristik värbaja töös. Leidub kahetsusväärseid lugusid, kus pealtnäha sile ja sobilik kandidaat osutub kõige pesuehtsamaks suliks, kes tööle asudes enda kukrut hakkab täiendama. Tööintervjuul ei paindu ta keel ütlema tegelikku põhjust, miks ta eelmisest firmast lahkus, ning ka taustauuringust ei selgu kelmi tõeline pale.

Jääb ainult loota, et valetamistrend on osa värbamiskultuuri arenguvaludest. Et pole vajadust luua veel andmebaasi, kus mustad lambad personalijuhtidele hoiatuseks üles riputatakse.

Värbamine peaks eeldama mõlemalt poolelt avatud kaartidega mängimist, nii tööandjalt kui ka töövõtjalt. Vastasel korral saab Eesti värbamisturust üks küberkohtingu vorm, kus arvuti taga ennast musklis, pikaks ja südamemurdjaks nimetav kaaslaseotsija muutub kohvikunurgal oodates tüsedaks, masendunud tossikeseks.

  • Ene Harjo, ASi Finmec personalijuht:
    On kogemus, et kandidaat on lisanud natuke ?vahtu? oma oskuste kohta ja neid veidi üle hinnanud. Paar inimest on valetanud ka hariduse kohta, stiilis, et õpin veel ja arendan ennast. Need valed on tulnud välja hilisema töö käigus. Vallandama me neid selle pärast ei ole hakanud, oleme lihtsalt meelde jätnud. Meile on oluline, et inimene saaks oma tööga hakkama.

Kuna me vajame kindlate oskustega lihttööjõudu, siis me vaatame eelkõige, kus inimene on varem töötanud, ja selle põhjal saame juba aimu, mis oskused inimesel võivad olla. Katseajal näeme ka, kas inimene suudab omandada meile vajalikke tööoskusi või mitte.

  • Kärt Kirso, FKSMi personalijuht:
    Kui töötajad on ka meile valetanud, siis välja see ei ole igatahes tulnud. Keeleoskust võtan ma kohe reservatsiooniga. Üldiselt ei pea ma oskuste ülehindamist valetamiseks, see on pigem ilustamise abil enda müümine. Tööandaja probleem on see ära tunda.

Meie teeme uutele töötajatele inglise keele testi ja kui keeleoskus ei vasta meie nõutud tasemele, peab töötaja ise oma raha eest end vastavale tasemele koolitama.

Tohutu risk on valetada oma haridust, sest personalijuhid ju suhtlevad omavahel ja väga raske on sellise asjaga vahele jäänud inimesel tulevikus tööd saada.

  • Külli Meier, Sampo Panga koolitusosakonna juhataja:
    Meie ankeedis kinnitab kandidaat andmete õigsust ja aktsepteerib, et valeandmete andmise eest laienevad temale Eesti Vabariigis kehtivad seadused.

Kunagi ei tule inimene majja ühe vestluse tulemusel. Inimene ei suuda reeglina pidada meeles oma väljamõeldud lugu ja ta vale tuleb vestlustes välja.

Tööle võttes teeme kõigile inimestele vaimse võimekuse testi. Otsene ülemus kontrollib vaba vestluse vormis keeleoskust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing