Kauglugemissüsteem aitaks võita uusi kliente

Meelik Gornoi 26. jaanuar 2004, 00:00

Kauglugemine (automated meter reading, AMR) on elektri-, gaasi-, vee-, soojus- ja muude kuluarvestite automaatne lugemine. Kauglugemissüsteem võimaldab lugeda, koguda andmebaasi ja analüüsida klientide ja arvestite andmeid. Elektritarbijad Rootsis on kritiseerinud teenusepakkujaid ebatäpsete ja segaste arvete pärast. Elektriarvestite näite korjatakse käsitsi vaid kord aastas ja vastavalt sellele tehakse kliendiga tasaarveldus.

Kaitsmaks tarbijate õigusi, võeti 2003. a alguses Rootsis vastu seadus, mis nõuab elektrinäitude kogumist kõigilt klientidelt vähemalt kord kuus alates juulist 2009. Põhimõtteliselt kõik Rootsi elektrienergia jaotajad peavad installeerima uued elektriarvestid ja kauglugemissüsteemid.

Peale Rootsi elektritootmise turu avanemist ja tihenenud konkurentsi on elektrihinnad langenud nii madalale, et elektritootjad ja jaotusvõrkude omajad vajavad uusi teenuseid võitmaks kliente. Üks võimalus pakkuda tarbijatele lisateenuseid ja võita kliente on installeerida kauglugemissüsteemid.

Hüved tarbijale: maksmine vastavalt tarbitud ressursile; mugav maksmine; tavainimesele lihtsalt mõistetavad arved; ettemaks puudub; kergem vahetada elektrivarustajat; paindlikud tariifid.

Hüved Rootsi elektritootjale ja jaotusvõrkude omajatele: vähem rahulolematuid kliente; vähem kõnesid klienditeenindusse segaste arvete pärast; varguste ja kadude kiire tuvastamine; detailne ja lihtsasti analüüsitav informatsioon; koormuse ennustamine.

Kauglugemissüsteemid võimaldavad lihtsalt sisse viia uusi tariife ja seega muuta klientide tarbimisharjumusi, ühtlustades tarbimist vähem kriitilisematele ajahetkedele. Süsteemid võimaldavad kiiresti avastada probleeme jaotusvõrgus. Näiteks järsk tarbimise langemine nulli võib tähendada, et tarbijat ei ole kodus ja ressursi tarbimist ei toimu; mõõtesüsteem on rikkis; arvesti on vigane.

Pidev ebanormaalselt kõrge tarbimine viitab samuti suure tõenäosusega mõõtesüsteemi riketele. Kuna kauglugemissüsteemid on väga paindlikud saab neid alarmipiire seada vastavalt iga kliendi tarbimisharjumustele. 2002. a lõpus võttis Rootsi suurim elektritootja ja jaotusvõrkude omaja Vattenfall vastu otsuse installeerida kauglugemissüsteemid kõigi oma klientide juures. Vattenfall plaanib investeerida 150 mln eurot, mis teeb antud investeeringust nende ajaloo suuruselt teise ? pärast investeeringuid uutesse aatomielektrijaamadesse. Arvutuste kohaselt peaks nende süsteem end ära tasuma 10 aastaga, füüsiline eluiga võib aga ulatuda 15-20 a.

Ka Itaalias liigutakse kiirelt kauglugemissüsteemide suunas ning Norras ja Soomes on peamiseks lähiaastate energeetika arengusuunaks loetud just neid. Eesti turule pole suvalisi kauglugemissüsteeme võimalik üks-ühele kohandada. Küll aga on Eestis investeeringute tasuvus-aeg oluliselt lühem, kuna kokkuhoid on suurem. ELi tavasid arvestava kliendisõbraliku teeninduse arendamisel võimalus kokkuhoiuks veelgi suureneb, mis kokkuvõttes tõstaks Eesti energeetika efektiivsust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing