Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutused Viisnurgas viitavad kehvale äriseisule
Äripäeva arvates on Viisnurga juhatuse esimehe Tiit Arro ametist lahkumise põhjus selles, et ettevõttes tehtud muudatused pole andnud loodetud tulemusi ja veebruaris avalikustatavad Viisnurga 2003. aasta majandustulemused on prognoositust kehvemad.
Aasta tagasi lubas ettevõtte juhtkond lõpetada 2003. aasta kasumiga. Novembri lõpus toimunud III kvartali majandustulemusi tutvustaval pressikonverentsil olid aga ettevõtte juhid sunnitud tõdema, et 2003. aasta lõppeb kahjumiga. Möödunud aasta kolmandas kvartalis teenis Viisnurk 8,4 miljoni krooni suuruse kahjumi, mis valmistas analüütikutele pettumuse.
Kahjum oli ebameeldiv üllatus, prognoosisime kolmanda kvartali kasumiks ligi miljon krooni, kommenteeris Hansabank Marketsi analüütik Mihkel Torim (vt
?Viisnurga omanik tahab müüa osa tootmisest? ÄP 27.11.2003).
Neljapäeva õhtul börsile saadetud pressiteatest võib välja lugeda, et ka IV kvartal oli Viisnurgale oodatust kehvem. ?2003. aasta finantstulemusi mõjutavad restruktureerimisega seotud provisjonid ja seetõttu on tulemas oodatust nõrgemad tulemused,? kinnitas Viisnurk pressiteates.
Viisnurga nõukogu esimees Joakim Helenius üritas reedesel pressikonverentsil jätta muljet, et juhivahetus on loomulik samm. Ettevõte on keskendunud mööblitootmisele, leidnud endale uued turustuskanalid ning nüüd on vaja Viisnurga tegevjuhiks inimest, kes suudab arendada tootmist. Arro oli Heleniuse hinnangul tugev müügi- ja turundusspetsialist ja tema teeneid ettevõte rohkem ei vaja. Arvestades seda, et Viisnurk on alles ümberkorraldused käivitanud ja mööblitootmise osas pole suurt edu saavutatud, tundub Heleniuse poolt Arro vabastamiseks toodud põhjendus otsitud.
Viisnurgal on ambitsioonikas eesmärk saavutada Balti riikide mööbliturul juhtiv positsioon ja suurendada mööblitootmise mahtu järgneva kolme aasta jooksul kolm korda. Eesmärgi saavutamine eeldab tootearenduse kõrval jätkuvalt panustamist turundustegevusele. Riskantne on Viisnurga puhul Rootsi sisustuskaubamaja IKEA suur osa. Rootslased moodustavad Viisnurga müügis 30%. IKEA on nõudlik tellija. Eesti mööblifirmadest on Viisnurk ainsana suutnud IKEAga koostööd jätkata.
Möödunud aastal viis IKEA suurema osa oma tellimustest Leetu, sest seal on tootmiskulud võrreldes Eestiga madalamad. Arro on Eesti Päevalehele antud intervjuus öelnud, et IKEAga koostöö lõppemine tähendaks Viisnurgale 60 miljonist kroonist ilma jäämist (vt ?IKEA viib kalliks osutunud allhanke Eestist Leetu, EPL 04.04.2003).
Mööblitootmisele keskendumise ning uute partnerite otsimisega üritab Viisnurk toimetuse hinnangul vähendada IKEA osatähtsust. Samas ei ole ettevõttes tehtud muudatused veel andnud positiivset tulemit. Viisnurga praegused probleemid võttis hästi kokku Suprema analüütik Triin Palge. Tema sõnul korraldab Viisnurk juba tükk aega asju ümber aga muutused pole midagi head toonud.
Autor: ÄP