Vallasasja ostmisega oota mõned nädalad

Tallinna notari Jaan Hargi sõnul on ehitisregistri põhiline probleem selles, et register ei kajasta andmeid täielikult, nt ei näita ta kõiki pante. Kui hooneregister varem väljastas õiendi, siis tehti seda neil olemasoleva toimiku alusel, kus olid asja kohta käivad dokumendid. ?Hetkel on notaritel elektroonilisel kujul näha vaid see, mis on sisestatud olemasolevasse andmebaasi. Kuna andmed on puudulikud, siis ei saa olla eriti kindel asja usaldusväärsuses,? sõnab Hargi.

Tehinguid saab teha siis, kui notarile on esitatud omandamist tõendavad dokumendid ja nende andmed täpselt klapivad, samas on risk, et müüja ei teata olemasolevast pandilepingust ja kui seda pole ka registrist näha, siis on ostjal hiljem tõsised probleemid, hoiatab notar.

?Vahe tulebki sellest, et andmebaas on puudulik ja pahatahtlik müüja või pantija saab kergemini varjata koormatiste ja muude kolmandate isikute õiguste olemasolu oma ehitisel. Loodan, et mingi aja pärast loksub ka see register paika, ilmselt on see ka täiendavaks argumendiks ehitistealuse maa kinnistamisele,? räägib Hargi.

Kaanon Kinnisvara tegevdirektori Härmo Haljaste sõnul on nende bürool olnud probleeme vallasasjadega tehtavate tehingutega. ?Meil oli ühe notaribürooga kokku lepitud korteriomandite seadmine. Paar päeva enne aga tuli e-kiri, kus teatati, et enne veebruarikuud ei ole notar nõus nimetatud jagamisavaldust tõestama, kuna alates esimesest veebruarist alustab Tallinna Linnavalitsuse juures tegevust vastav ehitisregister, kes hakkab väljastama tõendeid ja plaane ning siis saab ka tellida ning välja võtta korteriomandi seadmiseks vajaliku tõendi,? räägib Haljaste.

Siiski soovitab Haljaste, et notaribüroosse tuleb kindlasti pöörduda, kõik dokumendid kaasa võtta ja küsida, mis seisukoha notar tehingu suhtes võtab. ?Erinevad notarid kindlasti lähenevad asjadele erinevalt. Kui ühe juures tehingut teha ei õnnestu, tasub kindlasti proovida mõne teise notari juures,? lausub ta. Haljaste sõnul toimus üleminek hooneregistritelt ehitisregistrile kiirustades ja läbimõtlematult. Ta avaldab lootust, et veebruari alguseks olukord normaliseerub.

Vestman Kinnisvara analüütik Ülle Tamm sõnab, et probleeme ja arusaamatusi tekib just pangalaenuga ostetavate vallasasjade puhul, kus ostetav vara läheb laenu tagatiseks. ?Meie maakleril jäi tehing ära 15. jaanuaril just panga süü tõttu. Notarid on valmis ja nõus tehinguid tõestama, pankadega võib arusaamatusi tekkida,? räägib Tamm.

?Seega oleks vallasvara korterit või maja osta soovivale kliendile soovitus pangast täpselt järele uurida, ega tehinguga probleeme ei teki. Tehingut ära jätta pole küll vaja, lihtsalt tuleb pangaga rohkem suhelda ja järele uurida, kas ostetav vara sobib laenu tagatiseks,? sõnab Tamm.

Kui varem kandis pank müüjale raha üle 2?3 tööpäeva jooksul, siis täna on see aeg pikenenud 17?18 tööpäevani.

Hansapanga eralaenu arendusjuht Kersti Arro soovitab vallasasja ostes kindlasti uurida, miks on ehitise juurde kuuluv maa seni veel kinnistamata. Kui on tegemist problemaatilise maa erastamise juhusega, võib ostjal olla samuti keeruline seda maad kinnistada, hea on, kui see ei tule hiljem ebameeldiva üllatusena, räägib ta. Arro sõnul on laenu väljastamine vallasasja soetamiseks võrreldes kinnisasjaga aeganõudvam: laenusumma saab kasutusele võtta 17 päeva möödumisel notariaalse tehingu vormistamisest arvates. Lisaks on vallasasja tagatisel väljastatava laenu intress keskmiselt 0,5% kõrgem.

?Vallasasja puhul on pettuseoht tunduvalt suurem, müüjal on võimalus müüa sama vara mitu korda, mitmele erinevale ostjale,? hoiatab Arro. Kui aga oodata ära vara juurde kuuluva maa kinnistamine ning soetada see vara juba kinnisasjana, on olukord tunduvalt lihtsam, sõnab ta.