Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti küsib Microsoftilt odavamat tarkvara
Täna toimub Bratislavas Ida-Euroopa IT-ministrite ümarlaud, kus osaleb Microsofti esindus eesotsas Bill Gatesiga. Slovakkia valitsuse korraldatud ümarlaual kavatseb minister Atonen teha Microsoftile ettepaneku müüa Eestile üks riigilitsents, mida saab kasutada kogu Eesti elanikkond.
Atoneni kava järgi kaetakse kogu Eesti nn intranetiga, kuhu pannakse üles tarkvara, mida iga sisse loginud kasutaja rentida saab. Seega, tulevikus ei peaks inimene enam kõiki programme ostma, võrgust saab ta rentida vajaliku programmi versiooni ning maksta ainult selle eest, mida kasutas. Kui Microsoftile see plaan ei sobi, proovib Atonen vajaliku tarkvara kelleltki teiselt osta.
?Üritame Microsoftile selgitada, et uus aeg nõuab teistsugust mõtlemist ning lihtsamaid ja odavamaid tooteid, kas Microsoft selle mõtlemiseks võtab, on juba nende teha,? ütles Atonen.
?Eeldan, et arenenud IT-riigina ootab Eesti Microsoftilt kui maailma juhtivalt tarkvara tootjalt eelkõige produktiivset koostööd. Microsoft on huvitatud sellest, et luua oma tegevusega lisaväärtust Eesti ühiskonna jaoks. Kohtumine, millel osaleb ka Bill Gates, võimaldab neil teemadel ideid vahetada,? lausus Microsoft Eesti partnersuhete juht Lembit Loo.
?Meie asi on mõelda, mis on kliendile (Eesti elanikule) soodsam ja neid soodsamaid võimalusi välja kaubelda, loomulikult on Microsoftil lihtsam igale kasutajale litsents müüa ja sellega piirdudagi,? lisas Atonen. Kodukasutajale mõeldud MS Office maksab praegu 4000 krooni ringis.
Unineti teenusoperaatorüksuse juht Ardi Aolaid küsis Atoneni kava kuuldes: ?Tarkvara võrgus ? kahtlemata huvitav idee, aga kui juba räägitakse ?huvitavatest? ideedest, siis ? miks Microsoft??
Kuidas ja millal täpselt internet kogu riiki katma hakkab, on veel otsustamata, ?võrgutajaks? võib saada nii traditsiooniline kaabel, WiFi, 3G või miski muu.
Valitsuse endise IT-nõuniku Linnar Viigi sõnul oleks programmi elluviimise vajalikud tehnilised ja organisatoorsed tööd võimalik ära teha kuu-paari jooksul ja 2005.?2007. aasta jooksul programm ellu viia.
Küsimusele, kuidas selline valitsuse samm hinnakujundusele mõjuks, vastas majandus- ja kommunikatsiooniministri IT-nõunik Andrus Aaslaid, et Eesti saaks lähtuvalt Euroopa Liidu direktiividest dotatsioonide abil internetiühenduste hindadel langeda lasta, kuid hetkel ei ole selleks ei raha ega ka poliitilist otsust.
Umbes 90% Eesti elanikkonnast elab lairiba interneti püsiühenduste ?levialas?, suurem osa koole (98%), ettevõtteid (78%) ja avaliku sektori asutusi (100%) omavad internetiühendust.
Tagasihoidlikum on aga kodude ühendamine internetiga, Elioni hinnangul on internetiühendus ainult viiendikus kodudes.
Peamiseks põhjusteks, miks internet ei ole meil kodudes levinud, on arvutite hind, internetiühenduse kuutasu ning vajaduse puudumine, teatas Elion.