Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Klient hakkab taksokuludest täpsemat ülevaadet saama

Rivo Sarapik 27. jaanuar 2004, 00:00

Kas printerinõue taksoturul ka klientide petmisi vähendab, selles ei ole ei Feliks Undusk Autoettevõtete Liidu taksoosakonnast, Tulika Takso juhatuse esimees Anne Rebane ja Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liige Lembit Poolak ühel meelel. Esimesed kinnitavad, et jah. Poolak arvab, et ei. Küll aga muutub taksoteenuse maksumus kliendile läbipaistvamaks.

?Prinditud kviitungi järgi on võimalik arvet kontrollida, nagu me kaupluseski saame teha, samuti on trükitud kviitungil taksojuhi nimi ja registrikood loetavalt kirjas, pretensiooni puhul on kuhu pöörduda,? selgitas Rebane. ?On teada, et pettuse puhul väljastatakse tihti käsitsi kirjutatud mitteloetavate või valede taksojuhi andmetega kviitung, mis kliendile kasutuks osutub. Taksot töösõitudeks kasutav klient saab taksost nõuetele vastava kuludokumendi.?

Seni on kliendid Unduski sõnul tihti imestanud, miks sama teekonna eest tuleb erinevate taksode ja/ või sõidu kellaaegade puhul tasuda erinevat sõidutasu. ?Printerist saadud kviitungilt on täpselt näha, kas suurem tasu oli põhjendatud ja kui, siis miks. Näiteks oli tipptund ja takso liikus enamjagu aeglase kiirusega, mis tähendab, et sõidutariifi asemel kasutati enamjaolt sõidutariifist kallimat ajatariifi,? selgitas Undusk.

Printer maksab taksojuhile umbes 5000 krooni, kui välja tuleb vahetada ka vanemat tüüp taksomeeter, siis ulatub investeering 9000 kroonini. Taksoteenuse hinda see investeering Unduski sõnul ei kergita. ?Investeering on ühekordne ja oluliselt tihedat konkurentsi taksoturul arvestades tariifide hinda kindlasti ei tõsta. Seevastu need taksojuhid, kes seni kippusid klienti petma, peavad hakkama sõitma õigete tariifidega, mis hoopiski vähendab taksoteenuse hinda,? selgitas Undusk.

Küll aga satuvad raskustesse taksojuhid, kes ei tööta ühegi firma logo all või pakuvad teenust kõrvaltööna.

?Mõned taksojuhid, kellele taksotöö ei olnud põhitööks ega põhiliseks sissetuleku allikaks võivad tõenäoliselt turult lahkuda, palju neid kindlasti ei ole,? rääkis Rebane.

?Missugune on arengusuund, näitab seegi, et Soomes ja Rootsis ei tööta di?petserteenistuseta ükski taksojuht,? ennustas Undusk.

Alates 1. aprillist
Kõik taksojuhid peavad kliendile printima poetshekki meenutava arve, kus peal vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osutamise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg, kasutatud tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmaksumus.

Praegu
Täna võib taksojuht kliendile ka käsitsi kirjutatud arve anda, millel pole kirjas ei marsruudi pikkust ega tariife.

Eesti Taksojuhtide Liidu juhatuse liige Lembit Poolak leidis, et vaid printerite kohustuslikuks muutmine taksodes ei tähenda pettuste täielikku lõppemist. Poolaku sõnul aitaks turgu korrastada ja kliendisõbralikumaks muuta hoopis taksonduse arengukava ja strateegi väljatöötamine ning eraldi taksoseaduse loomine. Enne arengukava, siis seadusandlik kate.

?Lisaks aitaks taset tõsta, kui riik toetaks ühistranspordile sarnaselt ka taksondust, et juhid ei oleks oma investeeringute ja rahaliste riskidega üksi,? rääkis Poolak.

Eesti taksoturg aga on Poolaku kinnitusel küllastunud, taksosid on palju, juhid teenivad vähe ning investeeringuteks, nii koolitusele kui tehnikasse, tihti vahendeid ei jätku.

Feliks Undusk sõnas, et 99% kaovad pettused alles siis, kui igasse kolleegi pettusse suhtuvad teised taksojuhid kui taksonduse maine hukutajasse. ?Seni aga patsutatakse õlale ja küsitakse, mida ning kuidas tegid, et ise järele teha.?

Tallinnas sõidab Poolaku andmeil hetkel umbes 1700 taksot, mullu mais oli nende hulk 1618.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:08
Otsi:

Ava täpsem otsing