Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paksase-skandaal on muutunud krooniliseks

Arunas Brazauskas 27. jaanuar 2004, 00:00

Leedu Seim kinnitas möödunud aasta lõpus ametisse kuuest parlamentäärist ja kuuest juristist koosneva komisjoni. See peab veebruari keskpaigaks välja selgitama kõik asjaolud, mis räägivad Leedu presidendi Rolandas Paksase ametist kõrvaldamise kasuks. Pärast seda tagandab Seim suure tõenäosusega presidendi ametist.

Põlualune Paksas on korduvalt kinnitanud, et tema ei kavatse vabatahtlikult postilt lahkuda. Poliitiline skandaal, mis on Leedut raputanud möödunud aasta novembrist, on muutunud krooniliseks. Väljapääsmatust olukorrast annavad märku peaminister Algirdas Brazauskase mürgised märkused pärast presidendiga kohtumist jõulude eel: ?Me vestlesime mägikitsede jahist.? Nii vihjas peaminister, et pole mõtet enam pakkuda presidendile vabatahtlikku erruminekut. Samas oli surve presidendile väga tugev: petitsioonile, mis nõudis presidendi erruminekut, kirjutas alla 35 Leedu linnapead. Sama nõudsid Leedus elava 12 vähemusrahvuse esindajad, sealhulgas venelased.

Uue aasta algus näitas, et Paksas on võtnud kursi konfrontatsioonile. Ta keeldus kohtumast tema tegevust uuriva parlamendikomisjoniga, tema advokaadid aga kasutavad venitamistaktikat. Punnseisu lahendus on parlamendi käes. Presidendi errusaatmiseks on vaja vähemalt 85 poolthäält. Kuigi nõudmisele alustada tagandamisprotsessi kirjutas alla 86 saadikut, püsib reaalne võimalus, et Seim ei suuda presidenti tagandada. Praegu arutletakse selle üle, et peaks muutma seadust, millega saaks hääletuse presidendi tagandamise küsimuses avalikuks muuta. Nii suureneks tagandajate ?anss.

Presidendi otsusel võitlust jätkata on poliitiline tagamõte. Esiteks pole tal esialgu mingeid seaduslikke takistusi, et pärast tagandamist uuesti presidendiks kandideerida. Uued presidendivalimised peaksid aset leidma mitte enam kui kaks kuud pärast presidendi ametist lahkumist. Paksas on vaatamata kõigele võimalike kandidaatide seas populaarsuselt teine.

Tõsi, küsitlused näitavad, et usaldus tema vastu langeb. Samas oleks ühe eelmise aasta lõpu arvamusküsitluse järgi Paksase poolt hääletanud 24% valijatest ja eelmise presidendi Valdas Adamkuse poolt 33%. Paksase põhikonkurendi, Seimi esimehe Arturas Paulauskase poolt oleks oma hääle andnud kõigest 9% valijaist. Paksase poolt on vanemad, väiksema haridusega ja vähemkindlustatud inimesed, Adamkust pooldavad nooremad, haritumad ja jõukamad.

Need reitingud peaksid häirima neid, kes soovivad Pak-sase lahkumist poliitiliselt areenilt. Seda enam, et 2002. aasta detsembris (nädal enne presidendivalimisi, mis tõid võidu Paksasele) kavatses Paksase poolt hääletada vaid 12% valijaist, aga Adamkuse poolt pea 35%. Teises voorus aga võitis Paksas, mille põhjuseks vaatlejad peavad agressiivset reklaamikampaaniat kogu meedias. Muidugi on raske ennustada, kas Paksasel õnnestub leida raha järgmiseks kampaaniaks ja kas tema agressiivsed PR-võtted aitavad tal jälle konkurente edestada. Adamkus ei ole teatanud, kas ta soovib osaleda uues valimiskampaanias, kuigi selliseid plaane reedavad tema diplomaatilised avaldused. Igal juhul võib kära tagandusprotsessi ümber olla piisav, et tõsta esile liberaal-demokraatlikku parteid, mida enne presidendiks saamist juhtis Paksas ja mis presidenti rünnakute eest lõvina kaitseb. Liberaal-demokraatidele on lärmist kasu ka sügisestel Seimi valimistel. Erakonna reiting presidendiskandaali ajal on tõusnud kahe protsendipunkti võrra 6%ni.

Liidriks on parteide seas uustulnuk, mullu asutatud Tööpartei, kelle poolt on praegu nõus oma hääle andma viiendik valijaist, kuigi partei pole millegagi silma paistnud. Kui leedukas Paksas on kõigest seotud vene kapitaliga, siis kellelegi pole saladuseks, et Tööpartei liider, rikkaim Seimi liige Viktor Uspaskih on Arhangelski lähistelt pärit vene rahvusest Leedu kodanik. Tugevast vene aktsendist hoolimata on ta Leedus väga populaarne.

Uspaskihi populaarsuse taga on valijate pettumine juhtivates parteides. Sotsiaalne baas poliitiliseks käärimiseks on küps. Ligi 17% Leedu kodanikest elab allpool vaesuspiiri, ise peab ennast vaeseks ligikaudu kolmandik kodanikest. Seega pole üllatav, et inimesed loodavad paremat elu ja on nõus minema igaühega, kes seda lubada oskab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:08
Otsi:

Ava täpsem otsing