Riskikapitalifondi jõuab raha järgmisel aastal

Kindlaid kokkuleppeid koostöö tegemiseks riskikapitalifondi loomisega tegeleva valitsuse nõuniku Raul Malmsteini sõnul veel sündinud ei ole, kuid rohkem on räägitud koostööst pangandussektoris asuvate ettevõtetega ning Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtjate Liiduga (ITL). Koos erakapitali kaasamisega on fondi kavandatavaks mahuks 200 miljonit krooni aastas.

Eesti suurima riskikapitalifonde haldava firma BaltCapi turundusjuhi Martin Kõdari sõnul on riigi loodavat riskikapitalifondi kindlasti vaja, eriti, kui riigi jaoks on oluline teaduspõhise innovaatilise ettevõtluse arendamine. ?Meie tüüpi riskikapitalistidel on raske algul projekte rahastada, sest riskid on liiga suured,? ütles Kõdar. ?Oleks vaja riigipoolset tuge, kes annaks esialgse kapitali. See kindlasti vähendaks riske ja aitaks neid hajutada.?

Näiteks toob Kõdar Soome Sitra, ilma milleta poleks paljud firmad tõenäoliselt kuhugi jõudnud. Kõdari sõnul on üsna tõenäoline, et ka BaltCap hakkab loodava riskikapitalifondiga koostööd tegema.

Äripäev on varem kirjutanud, et riskikapitalifonde haldav BaltCap on nelja fondi kaudu Baltimaadesse kokku investeerinud üle poole miljardi krooni.

Esialgu pole veel paigas kriteeriumid, mille alusel ettevõtted fondist toetust saavad. ?Üldjoontes räägime alustatavatest innovaatilistest ettevõtetest,? märkis Malmstein.

Kui palju täpselt riik riskikapitalifondi raha eraldama hakkab, pole samuti veel selge. Kindel on vaid see, et fond lükatakse käima selle aasta teisel poolel ning esimene kuus kuud kulub süsteemi käima saamiseks.

Personaliotsinguid loodavasse riskikapitalifondi veel alustatud ei ole, tõenäoliselt hakkab kontoris tööle kümmekond inimest.

EASiga riskikapitalifond seotud olema ei hakka. ?Institutsionaalselt ei saa need kaks kindlasti omavahel seotud olema ning asutajaks EAS samuti ei tule,? sõnas Malmstein. ?See aga ei välista koostööd teatud projektide juures, pigem vastupidi.?