Asbest tekitab käitlemisel pöördumatuid tervisekahjustusi

Ingrid Leiner 28. jaanuar 2004, 00:00

Asbesti võib suurema tõenäosusega leida ehitistes, mis on ehitatud enne 1981. aastat, torude ja katelde ümber olevates isolatsioonimaterjalides, autode piduri- ja hõõrdekatetes. Nagu toodud valikust selgesti näha, esineb asbesti paljudes levinud ehitusmaterjalides. Neid on 1990ndatel aastael sissetoodud ka Eesti ehitusmaterjalide kauplustesse.

Asbest on levinud materjal ehituses, eriti isoleerimistöödel, seda leidub ohtralt elektrijaamades, klaasi- ja metallitööstuses ja enim ehitusmaterjalitööstuses.

?Kuni asbesti ei puututa, ei ole see ohtlik,? ütleb tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare. ?Katusel ei juhtu asbesti sisaldava eterniitplaadiga midagi, alles selle käitlemisel hakkavad ohtlikud osakesed liiklema. Asbestikiud on imepeenikesed ja märkamatud. Kolmanda korruse kõrguselt kukuvad need kolm päeva alla,? ütleb Vare.

Enne ehitise lammutamist on ehitajal vaja välja selgitada, kas materjalid võivad sisaldada asbesti. Tuleb kindlaks teha nii asbesti tüüp, kogus kui tolmuvus. Ohtlikud asbestijäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse. AS Cleanaway turundus- ja müügijuhi Allan Pohlaku sõnul tuleb eraisikul ehitusjäätmete konteinerit tellides firmat juba ette teavitada ohtlikest jäätmetest, mitte peita neid koorma alla. Nõude eirajatele saab esitada kahjunõude.

Suuremate lammutustööde käigus tekkivate jäätmete käitlemiseks tuleb igal juhul tellida eraldi ehitus-lammutusjäätmete konteiner. ?Kindlasti tuleb vastava teenuse pakkujat informeerida võimalikust asbesti sisaldavate jäätmete ohust ning konsulteerida sellel teemal,? ütleb AS EcoPro tegevdirektor Tõnis Meriste. ?Asbesti sisaldavad lammutusjäätmed tuleks pakkida eraldi hermeetiliselt kottidesse, vältimaks tolmu levikut. Kindlasti parandab olukorda ka lammutatavate objektide eelnev ning võimalusel ka tööde käigus niisutamine, mis vähendab tolmu eraldumist,? lisab Meriste. Asbestiga kokku puutudes peab inimene kandma isikukaitsevahendeid, korraga võib töötada järjest 4 tundi, puhkepause peaks tegema iga kahe tunni järel.

Demontaaži puhul tuleb asbest pakendada hermeetiliselt. Et tolmu tekkimist vältida, tuleb kasutada imureid ja materjali pidevalt niisutada. Asbestitöid tegev firma peab loa saamiseks kohalikku tööinspektsiooni 7 kalendripäeva ette teavitama. Tuleb informeerida, millise tootega on tegemist, millised on kogused ja samuti kes töid hakkavad tegema. Kui töö ettevõtjatel on puudulik ettevalmistus, ebapiisavad kaitsevahendid või seadmed, võib tööinspektsioon loa andmisest keelduda. Ohtlikud jäätmed, nende seas asbest, ladestatakse Eestis Vaivara matmispaigas.

Asbestiks nimetatakse silikaatmineraale, mida on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. See on maagiline mineraal, mille kõikidele tööstuslikult vajalikele headele omadustele ei ole senini leitud võrdväärset ohutumat asendajat.

Asbest on vastupidav keemilisele töötlusele ja kuumusele, ei aurustu ega lahustu vees, on keskkonnas väga stabiilne. Samas on asbest ilmselt kõige parem isolatsioonimaterjal, mida teatakse.

Sellest tulenevalt on asbest väga laialdase kasutusalaga, sisaldudes enam kui 3000 tootes. Asbesti sisaldus tootes võib varieeruda 1?100%ni.

Ohtlike jäätmete vastuvõtt ohtlike jäätmete kogumiskeskuses maksab koos nõuetekohase pakendamise, markeerimise ning lõppladestuspaika transpordi ja sellega seotud kulutustega 2500 krooni, millele lisandub 5% käibemaksu.

Kohalikud omavalitsused võtavad elanikkonnalt ohtlikke jäätmeid vastu tasuta ning vastavad kulutused omavalitsuse lepingulisele partnerile ohtlike jäätmete käitlemise osas kaetakse kohaliku omavalitsuse rahalistest vahenditest. Tallinnas on sellised tasuta punktid eraisikutele avatud Statoili ja Neste tanklates.
Allikas: EcoPro

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:08
Otsi:

Ava täpsem otsing