Esimene supermarket jõudis Eestisse

Eda-Liis Kann 28. jaanuar 2004, 00:00

Ettevalmistused selleks tähtsaks päevaks algasid juba 1991. aastal. Legendi järgi ?luusis? Sumbergi meeskond ringi erinevates välismaa supermarketites. Sammudega mõõdeti riiulite pikkust, loeti kokku purgivirnu ja konservikarpe. Turvameeste pilkude eest varjatult kirjutati välismaa poepidajate ärisaladusi märkmikusse. Filmimine ja pildistamine olid ju keelatud!

Tolleaegse ETK kaubandusdirektori ja praeguse Amserv Grupi juhatuse esimehe Raivo Küti sõnul vastab legend tõele. ?Kuna meil oli idee olemas, kuid puudus kontseptsioon, käisime Taanis, Rootsis ja Soomes ?nitti võtmas.?

Kuna tol ajal oli tegu siiski väga riskantse projektiga, püüti võimalikult odavalt hakkama saada. Raha kokkuhoiu eesmärgil pandi Tihniku Maksimarketis püsti kasutatud mööbel, mis osteti asutamismeeskonda kuulunud hakkaja soome mehe Matti Mäensivu, hüüdnimega Lendur kaasabiga.

Esialgu jäeti kauplusesse ka krobelised laopõrandad. Müügisaali konarlikule põrandale joonistati valge kriidiga jooni ja ristikesi, kuhu hiljem pandi riiulid. ?Püüdsime riiuleid sättida nii, et võimalikult palju peita suuri konarusi,? ütles Kütt.

Kuna oli risk, et sinna metsa ei tule ostjaid, käivitati ka tasuta bussiliin.

Tihniku Maksimarketi tolleaegse juhataja Riinalt Hansoni sõnul suhtus ETK volikogu uue kaubanduskeskuse edukusse esialgu väga skeptiliselt. Seda, et esimene moodne kaubanduskeskus tekitab Eestis tarbimisbuumi, ei uskunud ega osanud ennustada keegi.

Kaubanduskeskust, kus olid linna suurimad ostukärud, esimesed turvaväravad ja kus tegid sisseoste linna rahakad pered, tulid uudistama kõik linnaelanikud.

Pärast avamist oli terve Kadaka tee ummikutes. Lisaks autode kolonnile Tallinna kesklinnast vooris autosid ka Riiast, sest tegemist oli Baltimaade esimese kaubanduskeskusega. Lätlased said esimese supermarketi alles 1998. aastal.

Maksimarketist sai oluline ostukoht ka soomlastele, kes käisid siin suitsuvorstikange ostmas. Kohale said sõita kõik Maksimarketi enda doteeritud bussiliiniga nr 91.

Küti sõnul oli huvitav ka see, et esimestel aastatel oli tööstuskaupade osakaal müügikäibes 70 protsenti. Kui soomlased ja meie inimesed panid korvidesse suitsu- või verivorsti, siis lätlased panid ostukärusse ühe mikrolaineahju, teise ja veel kolmandagi.

Ajalooline päev oli ka supermarketi esimesed jõulud. Maksimarketi päevakäive ületas 1 miljoni krooni, mis oli sel ajal täiesti uskumatu summa. Keskmine kuukäive oli 10 miljonit krooni. Maksimarketi tasuvusaeg oli 1,5 aastat, misjärel tehti kaupluses ka esimene korralik remont ? vahetati välja vana sisustus ja laoti korralik põrand.

?Tegu oli ikka omamoodi hullu ajaga. Selliste masside teenindamist ei osanud keegi oodata. Samuti puudus meil igasugune kogemus, mis omakorda tekitas palju pingeid,? nentis Hanson. ?Probleeme oli igal pool, aga siiski saime hakkama.?

Tänaseks on Tihniku Maksimarketist, mis tõi 90ndate algul kaasa ostubuumi, järel vaid mälestus. Pikka aega klientide puuduses vaevelnud Tihniku Maksimarket suleti 2000. aastal.

Praegu tegutseb Eestis viis Maksimarketit ning neist kaht opereerib ETK. Tartu ja Viljandi Maksimarket on sealsete tarbijate ühistute opereerida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing