Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuulsaim elamurajoon Tiskre sai esimesed elanikud

Eda-Liis Kann 28. jaanuar 2004, 00:00

Esimese omasugusena on Tiskret ümbritsenud aeg-ajalt pahatahtlikkus ja omapärane kuulsus. Kord on pressis kirjutatud tohututest sääskedest, siis jälle külmadest tormituultest. Kuigi vähegi taiplik inimene sai aru, et rääkida sääskedest ja samas kiruda, et mere ääres puhub tohutu tuul, on üsna jabur, on see siiski jätnud Tiskrele teatud märgi külge.

?Tänu meediale on Tiskre saanud omamoodi rikaste inimestega seotud koha sünonüümiks, mis sest, et aastate jooksul on Tallinnas ja lähiümbruses tekkinud mitmeid asumeid, kus vastav kontsentratsioon on oluliselt kõrgem,? nentis Kodumajagrupi juht Urmas Laur.

?Nostalgiliselt tagasi vaadates võib aga tõdeda, et uus elamurajoon kerkis hoolimata sellest, et meretuulte keskel lendasid samaaegselt sääskede ja kimalaste parved, kusjuures sooalasid pole seal kunagi olnud,? lisas Laur.

Päris ehitustegevus läks lahti alles 1995. aastal, mil panga laenuintressid olid juba mõnevõrra langenud. Keskmine aastaintress jäi 20% juurde. Peale kõrgete intresside olid ajale omased suured lepingu sõlmimise tasud. Need olid protsentuaalselt kaks korda suurem kui tänapäeval, kui isegi mitte rohkem, nentis Laur. 2,5 miljoni kroonise maja ostmisel küsis pank aga 700 000 kuni ühe miljoni krooni suurust omafinantseeringut.

Esimesteks klientideks olid Hansapanga asutajad Jüri Mõis, Hannes Tamjärv ja Rain Lõhmus, samuti ärimehi hulgikaubandusest ja laevandusest. Kuigi linnaametnikud prognoosisid, et enam kui kaks miljonit krooni maksvatest majadest kümme esimest müüakse maha ja ülejäänud jäävad seisma, on tänaseks kõik elamud ammu müüdud. Huvitav on veel fakt, et algusaastatel ei olnudki kõik kliendid teretulnud, eriti need, kellel kohvrid sularahast pungil, meenutab Kodumajagrupi turundusjuht Heidi Pihlak.

Hullemat peavalu valmistas Kodumajagrupile esimese 28 maja ehitus. Neist paljudel oli hädasid soojustuse ja viimistlusega, mida tuli garantiiajal parandada. Vigade parandamiseks on kulunud mitu korda rohkem raha, kui olid garantiisummad. Laur tunnistab, et erinevus esimese 28 elamu ja järgmiste vahel on nii oskustes kui ka projekteerimise ja ehituse osas ikkagi märgatav.

Kinnisvaraturu arenguga kasvas ka inimeste mitte alati heatahtlik teadlikkus. ?Kui esimestes etappides ei olnud vaja läbirääkimiste ja lepingu lõpetamiseks kaasata advokaate, siis teises etapis, 1997.?1999. aastal me praktiliselt muud ei teinudki kui lõpetasime läbirääkimisi advokaatide ukse taga,? ütles Laur.

?Mida rohkem tuli kliente, kellel olid investeeringuvõimalused ahtamad ? odavamad majad, odavamad krundid ?, seda rohkem hakkas tekkima selliseid kliente, kes ette salamahti planeerisid seda, et osa puudujääva raha saavad tegijate arvel ? kas siis meie kui vahendaja või ehitaja arvel.? Oldi kindel, et ikka juhtub midagi, mille kallal saab norida.

Tiskrest sai taas ajakirjanduse lemmik, kui elamurajoonile tõmmati piirded ümber. Tõkkepuu piiras võõraste pahatahtlikku liikumist ning oli ajendatud eelkõige eraomanduses oleva vara säilitamise eesmärgist. See oli sunnitud käik, kuna läbirääkimised väljaehitatud tänavate ja sotsiaalobjektide kulude kompenseerimiseks ei olnud tulemusrikkad.

Rahvas aga meenutab tänaseni juhtumit, kus territooriumi piiril rikaste rahu kaitsev ESSi turvamees ei lasknud Tiskre elamurajooni Eesti Politsei peadirektorit Kalle Klandorfi. Kuigi tegu oli ESSi ja politsei omavahelise kemplemisega, sai kogu supi enda kraesse arendaja.

Ajakirjandusele andis taas leiba tolleaegse presidendi Lennart Meri visiit Tiskresse, kus ka temal tuli auto jätta tõkkepuu taha ja jala edasi minna. Hiljem muidugi lubati talle auto järele.

Teedeprobleem on Tiskres tänaseni lahendamata. ?Oleme linnaga aastaid pidanud läbirääkimisi, et teha need teed ja lasteväljakud avalik-õiguslikuks, kuid tänaseni pole positiivse lõpuni jõutud,? rääkis Laur. Vaid ühe tänava osas on läbirääkimised lõppenud. ?Teed on meie poolt välja ehitatud ning tänavad on varana, väga suures summas, bilansis arvel. Omanikena tuleb meil ühtlasi ka koos elanikega neid hooldada,? ütles Laur. Kohe, kui saavutatakse kokkulepe kohaliku omavalitsusega, muutub ka sissepääsurežiim.

Tallinna linnapea Toivo Ninnase sõnul on linn Kodumajagrupiga eriarvamusel. Arendajate tõlgenduses tähendab sõna ?tagama? finantseerimist, linna juristide hinnangul mitte. Nüüd nõuavadki ärimehed tagantjärele teede ja torustike eest linna käest raha.

Lauri sõnul võib aga kokkuvõttes öelda, et kuigi projekti realiseerimine venis ajaliselt plaanitust oluliselt pikemaks, läks lõpp väga kergelt. Arendustegevus on Kodumajagrupil selles piirkonnas enam-vähem lõppenud, jäänud on veel vaid üleval olevad lahendamata vaidlused. Projekti tulu lüüakse kokku siis, kui kõik vaidlused on lõppenud. Käive on olnud keskmiselt 40 mln krooni aastas.

ASi Tallinna Vesi pressiesindaja Karita Salli sõnul on Tallinna Vesi tasunud 1998.?99. aastal vastavalt sel ajal kehtinud eeskirjale ja kokkuleppele Kodumajagrupiga kinnisvaraarendajale 21 miljonit krooni grupi poolt väljaehitatud magistraaltorude ja arendaja arenduses olevate torustike eest Tiskre elamurajoonis.

1999. a vastu võetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja 2001. a kehtima hakanud Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel sõlmiti Kodumajagrupiga uued lepingud, mille kohaselt ehitab vee- ja kanalisatsioonitrassid liitumistasude eest välja AS Tallinna Vesi.

Urmas Lauri sõnul on Tallinna Vee kommentaar eksitav. AS Tallinna Vesi oli ja on monopoli nautiv äriühing. Kodumajagrupp sõlmis aastatel 1997?1999 ASiga Tallinna Vesi kaks lepingut (koos mitmete lisadega), mis käsitlesid selleks hetkeks juba väljaehitatud trasside võõrandamist, uute trassiosade väljaehitamist ja finantseerimist. Sõlmitud lepinguid peaksid mõlemad lepingupooled täitma lõpuni.

Ühel hetkel teatas AS Tallinna Vesi, et omapoolseid kohustusi nad enam ei täida. Monopoolsed ettevõtted saavad endale seda lubada, lootes, et küll väiksemad annavad järele. Kodumajagrupp esitas oma õiguste kaitseks kohtusse hagi ja I astme kohus tegi 2003. a lõpus neile positiivse otsuse täies ulatuses. ?Tegemist on väga suurte investeeringute ja summadega,? lisas Laur.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing