Tallinki keeruline tee tippu

Peeter Raidla 28. jaanuar 2004, 00:00

Sügisel 1993 moodustasid Eesti Merelaevandus (ainuomanik Eesti riik) ja Inreko (enamusaktsionär Enn Rohula) ühisfirma Eminre (osalused vastavalt 49,5% ja 50,5%), mis hakkas korraldama kõigi Tallinna ja Helsingi vahet sõitvate laevade liiklust. Selle aja kombe kohaselt käis kõik ilma konkursita. Rohula oli selleks ajaks Eesti ja Soome vahel oma tiiburitega juba ligi kaks aastat suhteliselt edukalt toimetanud.

Eminre kaubamärgiks sai Tallink ja peadirektoriks endine Georg Otsa kapten Ülo Kollo. Eminre lipu all kündsid Soome lahe vett Merelaevanduselt renditud reisilaevad Georg Ots ja Tallink, lisaks veel Iirimaalt renditud San Patrick, mis tuli aga juba 1994 kevadel tagastada. Pikka kasutust ei leidnud ka samuti Rohula poolt liinile toodud Corbier.

Rohulat vaevasid siis tegelikult juba hoopis muud mured ? vaidlus soomlastega kaubamärgi Estonian New Line üle, pangavõlad ja riigi süüdistused raha kantimises. Tagatipuks tegi Rohula veel ühe väärotsuse, avades Travemünde ja Tallinna vahel kaubaliini, mille kahjum jäi puhtalt Tallinna?Helsingi reisiliinide kanda.

Et päästa, mis päästa annab, loodigi 1994. aastal AS Hansatee, millest võrdselt 45% kuulus nii Inreko Laevale kui ka Merelaevandusele. Uueks aktsionäriks 10 protsendiga sai aga Ühispank kui võlausaldaja. Hansatee kätte läks kohe ka Tallinna?Helsingi liini haldamine, kahjumit toov Travemünde-suund jäeti aga Eminrele, kes selle peatselt sulges. Ka Ülo Kollo kolis Eminrest üle Hansatee tegevdirektoriks. Georg Otsa ja Tallinkit hakkas Soome liinil toetama parvlaev Vana Tallinn, mille kordategemiseks võttis Inreko Laeva AS miljoneid kroone laenu ja mis tema käest paar aastat hiljem tugevama võimuga üle võeti. Pingutustest hoolimata tõi Hansatee endiselt iga aasta mitukümmend miljonit krooni kahjumit, ka veel 1996. aastal.

Suurest mängust kõrvale lükatud Enn Rohula kuulutas 1996. aasta lõpukuudel, et alanud on lahesõda. Märkamatult kasvas see üle aga hoopis sõjaks Ühispanga ja Tallinna Panga, kus esimene süüdistas teist kümnete miljonite kroonide uputamises parvlaeva Vana Tallinn renoveerimisse.

Ajalehtedes ilmusid järjepanu kirjutised, mis ennustasid ühelt poolt Inreko Laeva ja teisalt ka Hansatee peatset pankrotti. Kui Inreko Laeva mured jäeti Rohula kanda, siis Hansatee otsustati päästa ühisjõududega.

Päästeingliks kutsuti senine rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant, kes nõukogu liikmena oli oma inimene nii Ühispangas kui ka Merelaevanduses. Juba 1997. aasta suvel maandus Pant paariks kuuks Merelaevanduse juhatuse esimehe ametitoolile, et sisuliselt iseendaga sõlmida oma tõeline elutehing. Hansatee muudeti Hansatee Grupiks ning ühes sellega laiendati aktsiakapitali, mis senise 400 000 krooni asemel tõsteti 20 miljonile kroonile.

Hansatee suuraktsionäriks sai Pandi juhitav AS Infortar, kes omandas 67% aktsiatest. Ühispanga kontrollitav AS Ühisinvesteeringud leppis 32 protsendiga. Merelaevandusele jäi vaid pelgas 1%, Rohula suruti üldse kõrvale.

Infortari taga peitusid lisaks Pandile veel ka tema endised kaasvõitlejad rahandusministeeriumist. Kalev Järvelill, kes etendab praegu Tallinkis Pandi järel teise viiuli rolli, jäi esialgu maksuameti etteotsa, et korraldada maksuvõlgade ajatamine. Raha aktsiate ostuks saadi peamiselt Ühispangast laenuna. 1997. aasta septembris-oktoobris laiendati Hansatee aktsionäride ringi veelgi, ettevõtte aktsiakapital kasvas sellega 56 miljoni kroonini, kusjuures aktsiaid müüdi ülekursiga ? 10kroonise aktsia eest küsiti 90 krooni. Aasta pärast jõudis aktsiakapital koguni 224 miljoni kroonini, aktsionäride arv ületas 180 piiri. Sedakorda kasutati ära eelmise emissiooni käigus tekkinud aa?iot, mis fondiemissiooni kaudu uuesti aktsiateks muudeti.

Samal ajal aktsiate omandamisega võttis Enn Pant koos oma kaaskonnaga käsile laevade soetamise. Juba 1997. aastal omandati reisilaevad Fantaasia ja juba mainitud Vana Tallinn. Järgmisel aastal lisandus kaubalaev Kapella ning võeti rendile Georg Ots ja Meloodia. Peatselt täiendasid laevaparki AutoExpressi kiirlaevad.

Varasema kahjumi asemel tekkis aga juba esimesel Pandi juhitud täismajandusaastal, 1997/1998 soliidne kasum ? ligi 80 miljonit krooni. Edasi on see üksnes kasvanud, kasvatades ühtaegu pankade ja investeerimisfondide usaldust.

2000. aasta lõpus sõlmis Pant oma teise elutehingu ? Hansatee ja Merelaevanduse vahel sõlmitud lepingu kohaselt läksid Hansateele üle nüüd juba ka Tallinna ja Stockholmi vahet sõitnud laevad. Estline?i kaubamärki, millele oli andnud tõsise hoobi parvlaeva Estonia hukkumine, keeldus Pant kui väärtusetut üle võtmast. Ja tal oli õigus: seni aastas ligi 70 miljonit krooni kahjumit tootnud Rootsi-liin teenib nüüd kopsakat kasumit, mis on saavutatud peamiselt kokkuhoiu teel. Rootslaste pakutud teenindust pidas Pant liiga kalliks, leides, et rootslastel ja soomlastel pole vahet ning seetõttu ei vaja ka Rootsi-liin erikohtlemist.

2001. aasta detsembri lõpupäevil sai Hansatee Grupp endale uue, praeguse nime ? AS Tallink Grupp. Kohe-kohe oli valmimas ka päris oma esimene laev, 2,5 miljardit krooni maksma läinud Romantika. Sellega oli läbi saanud ka pikk ja jõudus arengufaas, mille tagasid valdavalt laenud. 2003. aasta sügiseks oli Tallink Grupi laenukoormus kasvanud juba 5 miljardi kroonini.

2003. aasta septembris otsustasid Tallink Grupi aktsionärid emiteerida 5,1 miljonit uut aktsiat. 10kroonise nimiväärtusega aktsia hinnaks kehtestati 82,14 krooni. Aktsiakapital suurenes sellega seniselt 224 miljonilt 275 miljonile kroonile. Mõni päev hiljem selgus, et Tallinki aktsionäride ringi on oma investeerimisüksuse kaudu lisandunud maailma üks suurimaid finantsinstitutsioone Citigroup Global Investments.

Pandi ja Järvelille kontrolli all olev Infortar, kelle osalus Tallinkis küündis vahepeal isegi kuni 86 protsendini, pani müüki ka osa talle kuuluvaid aktsiaid ning kahandas oma osaluse 55 protsendile.

Astutud oli järjekordne samm teel aktsiate noteerimiseks börsil, sest oma osalust suurendasid ka juba varem Tallinki aktsionäride ringi kuulunud investeerimisfondid. Pant ise on viimati pakkunud Tallinki börsile mineku ajaks aasta 2006. Ilmselt ei saa selleks Tallinna börs. Samas ei tasu unustada, et laevafirma börsilemineku üle on spekuleeritud juba alates 1997. aastast.

Praegu sõidavad Tallinna ja Stockholmi vahet mootorlaevad Regina Baltika ja Fantaasia ning Paldiski ja Kapellskäri vahet mootorlaev Vana Tallinn. Tallinkil sõidab Eesti ja Rootsi vahet ka oma kaubalaev, seni seda liini teenindanud Kapella vahetas uue aasta alguses välja ligi kaks korda suurem Regal Star.

2004 märtsi lõpus saadab Tallink Stockholmi liinile uhiuue, 2,3 miljardit krooni maksma läinud reisilaeva Victoria I (vahetab välja alates aprillist Peterburi liinile mineva Fantaasia), mis hakkab tax-free-kaubanduse jätkamiseks peatuma ka Ahvenamaal.

Tallinna ja Helsingi vahet sõidavad aga mootorlaevad Romantika ja Meldoodia, lisaks kevadest sügiseni veel ka kaks AutoExpressi kiirlaeva. 2004. aastast sõidab Tallinki lipu all Eesti ja Soome vahet ka oma kaubalaev, varem Rootsi vahet seilanud Kapella.

Augustis lõppenud 2002./2003. majandusaastal teenindasid Tallinki laevad ühtekokku 2,6 miljonit reisijat. Viimase viie aastaga on Tallink Grupp investeerinud ettevõttesse üle 6,2 miljardi krooni.

Ettevõte annab praegu tööd ligi 2000 inimesele, kellele tänavu kevadel lisandub veel pea 500 inimest ? lisaks uuele laevale avab mais 2004 uksed Tallinki hotell otse Viru väljaku veerel kunagise Teenindusmajana tuntud ja nüüd täielikult renoveeritud hoones.

2003. aasta lõpus esitas Tallink Grupp ka oma pakkumise Heltermaa?Rohuküla ja Kuivastu?Virtsu praamiliini konkursile, kuid majandusminister tühistas kogu enampakkumise.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing