Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigifirmade juhtide palkades suured käärid

Kristina Traks 29. jaanuar 2004, 00:00

Andmed avalikustanud riigi äriühingute juhtidest teenisid eelmisel aastal enim Tallinna Sadama juht Riho Rasmann ja Riigi Kinnisvara juht Enn Teimann.

Tõenäoliselt teenis neist riigi äriühingu juhina eelmisel aastal siiski ca kaks korda rohkem Eesti Energia juht Gunnar Okk, kelle keskmine kuupalk oli 2002. aastal 120 000 krooni. Teenistuslepingust tulenevalt oli Oki aastapalk 2002. aastal 960 000 krooni, millele lisandus ligi poole miljoni kroonine preemia. Eesti Energia teatel pole eelmisel aastal ettevõtte juhatuse liikmete teenistuslepinguid muudetud, kuid juhatuse liikmete eelmise aasta palga koos preemiatega lubab Eesti Energia lubanud avalikustada 1. aprillil.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Riho Rasmanni kuupalk oli eelmisel aastal keskmiselt 65 000 krooni, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Enn Teimann teenis samal ajal keskmiselt 61 400 krooni kuus.

Hea palk oli ka Eesti Postis, kus juhatuse esimehe töötasu eelmisel aastal oli keskmiselt 58 000 krooni kuus. Eesti Loto juhatuse esimehe Aivar Lepa töötasu oli eelmisel aastal keskmiselt 35 000 krooni kuus.

Eesti Loto juhi palgaga samas kategoorias on ka ASi Eesti Viljasalv juhi Ago Sootsi palk ? keskmiselt 30 000 krooni kuus. ASi Vanglatööstus juhatuse esimehe Voldemar Nellise töötasu suuruseks oli eelmisel aastal 20 000 krooni kuus pluss 1 protsent ettevõtte käibest. Vanglatööstuse kuukäive on ca 1,1 miljonit.

Oma andmeid ei nõustunud avaldama Lennuliiklusteeninduse AS, kuigi on sarnaselt eelpool nimetatud ettevõtetega samuti sada protsenti riigi omanduses. Lennuliiklusteeninduse juhatuse esimees Jaan Tamm põhjendas andmete mitteavaldamist sellega, et ta soovib järgida riigi äriühingute vastavate ametikohtade töötajate palkade avalikustamise korda. ?Ka on minu ja nõukogu vahel sõlmitud lepingus vastav säte konfidentsiaalsuse kohta, mida ma ei tohi ega saagi rikkuda,? teatas Tamm.

Juhatuse liikmete palku ei nõustunud avalikustama ka Estonian Air ja Eesti Raudtee, põhjendades mitteavaldamist sellega, et neis ettevõtetes on Eesti riik vähemusomanik.

Põllumajandusministeeriumis ei suudetud nädala jooksul välja selgitada, kes ja mis vormis avaldab põllumajandusministeeriumi valitsemisala äriühingute palgaandmed. Põllumajandusministeeriumi ?alla? kuuluvad AS Werol Tehased, Eesti Viljasalv, põllumajanduslaene jagav Maaelu Edendamise SA ja ministeeriumiga lausa samas majas asuv Loomsete Jäätmete Käitlemise AS. 2002. aastal oli viimase nelja aastaga ligi 100 miljonit krooni kahjumit teeninud rapsiõlivabriku Werol Tehased juhatuse esimehe palk 48 000 krooni kuus.

Nn muudest ametiasutustest teenis eelmisel aastal kõrgeima palga Riigimetsa Majandamise Keskusest (RMK) aasta alguses ?kinga saanud? Aigar Kallas, kokku üle 800 000 krooni.

Kallas, kelle RMK vabastas tänavu aasta alguses ametist, heites talle ette olulisi juhtimisvigu ning pingete tekitamist organisatsiooni sees, sai eelmisel aastal lisaks põhipalgale nii tulemus-, väärtus- kui ka lisapalka. Kallase tulemuspalk oli 62 693 ja väärtuspalk 125 203 krooni. RMK juhi põhipalk oli 503 412 krooni aastas ning lisapalk 130 489 krooni.

RMK nõukogu esimees Andres Onemar ütles, et Kallas sai tulemus- ja väärtuspalka, sest täitis suurepäraselt kõik püstitatud eesmärgid. ?Üks suuremaid tööeesmärke oli tal RMK eelarve mudeli kaasajastamine ning sellega sai ta hiilgavalt hakkama,? rääkis Onemar. Lisapalk laekub Onemari sõnul kõigile RMK töötajatele, kes on asutuses aasta töötanud ning pole rikkunud aasta jooksul seadusi. ?Lisapalk on sisuliselt jõulupalk,? lisas Onemar.

Rahandusministeeriumi haldusalas oleva Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhtimine maksis eelmisel aastal 1,2 miljonit krooni. Keskkonna kasutusest tuleva raha jagamist korraldava sihtasutuse KIK juhataja Kalev Aun teenis eelmisel aastal 468 419 krooni, keskmiselt 39 000 krooni kuus.

KIK nõukogu töötasudele kulus eelmisel aastal 795 693 krooni, millest küll tänaseks on keskkonnaministrist nõukogu esimees Villu Reiljan 12 510 krooni tagasi maksnud.

KIK juhi palgast 10 000 krooni kuus vähem teenis eluasemelaenutagatiste, ekspordi- ja liisingu garanteerimisega tegeleva sihtasutuse KredExi juht Maive Rute.

Personaliotsingufirma Fontes nõukogu esimees Tõnis Arro ütles, et suured palgakäärid riigiosalusega ettevõtete juhtide palkades on täiesti ootuspärane. Fontese palgauuringu järgi oli väiksemate ettevõtete tippjuhtide eelmise aasta kogupalk 507 500 krooni, mis on üle kahe korra vähem kui suurettevõte juhtide töötasud.

Riigiettevõtetes makstavaid palku jälgitakse Arro sõnul teraselt. ?Peab ju teadma, mida sarnase töö eest mujal makstakse,? lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing