Salvast ja Nordicumist keeruline hüvitist saada

Möödunud aastal liikluskindlustuse vahekohtule esitatud 155 kaebusest 46 puudutas Salva Kindlustuse tegevust. Kaebuse esitanud klientidest 30-le pidi selts kohtuotsuse tulemusena ka soovitud liiklushüvitise välja maksma.

Eesti kapitalil põhineva Salva kõrval tõi teise suurema hulga kaebusi vahekohtusse taanlaste omanduses oleva kindlustusselts Nordicum (endine Nordea), kelle kõikidest otsustest kaebasid kliendid vahekohtusse 42. Rohkem kui pooltel juhtudel otsustas vahekohus, et klientidel on õigus liiklushüvitisele.

Salvast ja Nordeast poole suuremat liikluskindlustuse turuosa hõlmav Soome kapitalil põhinev If Eesti Kindlustus sai aasta jooksul vahekohtusse aga kõigest 16 kutset. Viie vaidluse suhtes leidis vahekohus, et klienti on tõepoolest koheldud ebaõiglaselt.

Kokku said kõikidest kindlustusseltsi tegevusega rahulolematutest klientidest vahekohtust õigust ligi pooled.

?Raske öelda, kas meile on juhtunud pretensioonikamad kliendid või oleme olnud ebaõiglased,? ütles Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Ta lisas, et enamik Salva vaidlusi oli auto hinna või liiklusõnnetuse süüdlase selgitamise pärast.

Nordicumi kindlustusdirektori Ilona Kuberi sõnul on Nordicumi vastu palju kaebusi seepärast, et kindlustusvõtjad on hakanud rohkem oma õigusi kasutama. Seda soodustab ka asjaolu, et menetlus vahekohtus on pooltele tasuta. Lisaks tõi Kuber välja, et vahekohtu kaebuste arvu järgi ei saa teha järeldusi kindlustusseltsi kohta, pigem võib järeldusi teha selle põhjal, palju nendest kaebustest on lahendatud kindlustusseltsi kasuks.

Kindlustuse vahekohtu kolleegiumi esimehe Jüri Aava sõnul on probleem Nordicumi ja Salvaga laiem ? seltsid pidurdavad kohtuprotsesse, jättes nimetamata omapoolse vahekohtuniku. Salva ei ole siiani nimetanud 15 möödunud aastal tehtud kaebusele (lisaks tabelis nimetatutele ? toim.) vahekohtunikku, Nordicum 8-le, venitades vaidlusi kuni pool aastat. ?Nad on meie murelapsed. Eks neil ole suur töökoormus,? kommenteeris Aava.

Vahekohtu kolleegium loodab seaduselünga kõrvaldada uue liikuskindlustuse seadusega, mis sunnib vastutajal valima kohtunikku 10 päeva jooksul, vastasel juhul tehakse seda tema eest. Eile Riigikogus olnud seadus läks edasi kolmandale lugemisele.

If Kindlustuse väheseid kaebusi nimetas Kivirüüt teistsuguseks otsustamiseks, kus seaduse tõlgendamisel otsustab If väidetava kannatanu kasuks. Tema sõnul ei saa kindlustusseltsi hinnata vahekohtus olevate juhtumite arvu järgi.

Temale vaidleb vastu ERGO Kindlustuse kahjukäsitluse juriidilise osakonna juhataja Olavi-Jüri Luik, kes nentis, et vahekohtu statistikat vaadates saab seltsidel vahet teha küll. ?Näiteks Nordicumis ei lubaks ma isegi oma vaenlasel kindlustada,? lausus ta. Ta selgitas, et Nordicumil on palju seaduse tõlgendamise vaidlusi, mis näitab ärikultuuritust ja majanduslikke raskusi. Salva kohta arvas ta, et nende vahekohtusse jõudnud vaidused pole reeglina pahatahtlikud.

If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu tõdes, et kindlustusseltsidel võivad olla erinevad lähenemised küll. ?Kui on võimalus tõlgendada mitmeti, siis on võimalus tõlgendada kliendi kahjuks. Meie tõlgendame kliendi kasuks,? ütles ta.

Kivirüüdi sõnul on küsimus selles, kuhu peaks kindlustusselts kui tugevam pool suhetes kliendiga piiri tõmbma.

Jüri Aava hinnangul näitab kaebuste arv seltsi suhtlemisoskusi, sest rahulolematule kliendile ei osata otsust lahti seletada.

Samuti tõi Aava välja, et statistika miinus on see, et rahuldatud kaebuste sekka arvestatakse ka osaliselt rahuldatud kaebused, kus vaidlus võis olla näiteks vana auto hinna ümber, millelt klient arvas õiglaseks saada 1000 krooni rohkem, kui liiklushüvitis tegelikult oli.

Üks mullu Salva Kindlustuse vahekohtusse kaevanud klient oli AS Agroskai.

Tallinna pisifirma esitas hagi vahekohtusse pärast seda, kui selts keeldus välja maksmast Viljandis kahe auto kokkupõrkes kannatada saanud firma auto 27 000kroonist kahjutasu.

Ainuke siinsel kapitalil põhinev kindlustusselts Salva leidis, et süüdi on hoopis õnnetuses osalenud teine autojuht. Pärast vaagimist otsustas vahekohus, et faktidele toetudes peab siiski just Salva kahju hüvitama, seda aga vaid 22 800 krooni ulatuses, sest vahekohtu hinnangul ei purunenud auto kütusepump õnnetuse tagajärjel.

?Saime ära näidata, et kindlustusseltsi juristid on lollid,? ütles Agroskai juhataja Priit Palumaa. ?Kogu aeg käis kõlakas, et Salvaga on mingi jama,? rääkis ta ja lisas, et pärast vaidlust tõstis ta Salvast ümber firma kolme auto kindlustuslepingud.