Tarbimine jääb ka tänavu Baltimaade kasvuveduriks

Rupinder Singh 29. jaanuar 2004, 00:00

Viimaste aastate majanduskasvuga on kolm Balti riiki kõikide Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas olnud tipptegijad.

Eeldan sama ka 2004. aasta kohta, mil regiooni majanduse kasvutempo ? pisut alla 6% ? on peaaegu kaks korda suurem kui liituvate riikide teisel rühmal: T?ehhil, Ungaril, Poolal, Slovakkial ja Sloveenial. Inflatsioon Balti riikides jääb 2003. aastaga võrreldes üldjoontes muutumatuks, kusjuures Leedu tase on kõrgeim (3%). Siseriiklikku inflatsioonisurvet vähendab imporditud inflatsiooni vähenemine tõusva euroga seotuse toel, kuna väljastpoolt europiirkonda imporditud kaupade hind lattides, littides või Eesti kroonides väheneb.

Fikseeritud vahetuskursi režiimid Balti riikides tändavad seda, et rahapoliitika on ka edaspidi tälikult prognoositav, kuigi ekspordi konkurentsivõlisusele avaldab survet nominaalsete ja tegelike (võnflatsiooniga korrigeeritud) vahetuskursside suurenemine. Edaspidi peaks eriti Eesti muretsema lisakoormuse päst, mis eelarvepoliitikale on nõuse reguleerimiseks pandud.

Välisarvelduste bilanss jääb valdkonnaks, mis kolmele Balti riigile muret teeb. Regiooni jooksevkonto jääk kokku peaks võrreldes 2003. aasta 7%-ga SKT-st langema, kuid jääma kõrgemale rahvusvahelisest vahemikust. Välisdefitsiidi osa majandusest on jätkuvalt kõige kõrgem Eestis, umbes 7?8% SKT-st.

Kolme Balti riigi positiivne makromajanduslik profiil annab hea aluse ELiga liitumiseks ja selle eeliste ärakasutamiseks. Praeguses perspektiivis jääb SKT elaniku kohta turu vahetuskursside järgi umbes kolmandiku tasemele ELi omast, kuid vahetuskursside ostujõuga korrigeerides on see madalam. Lõhe kaotamiseks peavad kasvutasemed järgmise 20 aasta jooksul olema järjekindlalt üle EL keskmise. Ehk kui EL majanduskasv on x%, peab siseriikliku majanduse tegeliku kasvutempo sihiks olema x+3%.

Et EL liikmelisus on nõudnud seadusandluse kohandamist EL seadustega, on Eestile iseenesest kasuks tulnud. Kuid liitumise lühiajaline mõju ei ole nii otsene. Struktuurifondid, mille maht kõigi uute liikmete jaoks võib ulatuda 3%ni SKTst, enne 2005. aastat ilmselt hoogu sisse ei saa.

Peamine kasvuvedur Balti riikide jaoks on ka tänavu tugev siseriiklik nõudlus eratarbimise kasvu toel, mida toidavad aastas umbes 10% tõusvad reaalpalgad ja 20-30% võrra suurenevad laenuvõimalused. EL majandus kasvab tõenäoliselt pisut rohkem kui 2003. aastal ? ligikaudu 2% ? ja sellega seoses peaks puhaseksport kiirenema ja SKT kasv võimenduma, mis aitab vähendada jooksevkonto defitsiiti. Eesti jaoks aitab ELiga liitumine kaasa ekspordile Venemaale. On tõendeid, et FDI (välismaised otseinvesteeringud) Kesk- ja Ida-Euroopasse on haripunkti jõudnud ja suunatakse nüüd kas odavamatesse liituvatesse riikidesse, näiteks Slovakkiasse, või järgmise ELiga liitujate laine riikidesse, näiteks Bulgaariasse ja Rumeeniasse. Nii Eestis kui Ungaris on uueks suundumuseks FDI väljavool.

Siiani kattis FDI sissevool üldjoontes jooksevkonto puudujäägid. FDI asendamine muutlikumate väärtpaberituludega on ohtlik, kuna need kaovad palju tõenäolisemalt kui pikaajalised investeeringud tellistesse või tehastesse.

Eeldan laenude riskipreemiate väga väikest korrigeerimist. Laenud ei lähe üksnes ELiga liitumise tõttu odavamaks. Kuna raha hind ei pruugi liitumisega muutuda, on Eesti valuutafondi süsteemi üheks miinuseks keskpanga piiratud sekkumisvõimalus ja laenunõudlus jätkab galoppi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. See suurendab jätkuvalt erasektori kohustusi. Balti riikide autopiloodile seatud rahapoliitika ja euroga seotuse tõttu muutub eelarvepoliitika tunduvalt olulisemaks ?okileevendajaks.

Rahapoliitika vallas ei tohiks euro tõus USA dollari suhtes katastroofiline olla, arvestades seda, et peaaegu 75% Balti riikide kaubavahetusest toimub ELiga. Peamiseks ohuks on ilmselt jätkuv laenude kasv ja potentsiaalsed mullid kinnisvarasektoris. Eriti kui spekulatsioon, et maikuus voolavad riikidesse uued EL investeeringud, ei leia kinnitust ja euro intressimäärad liiguvad üles.

Euro kursi vähenemise tõenäosuse paigutaksin 2004. aastal 30% kanti. Kui euro suhe USA dollarisse on 1,40, pääseb aneemilisele EL majandusele prognoositav majanduskasv veelkord napilt ja surve euro intressimääradele suureneb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing