Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viisnurka vedasid alt valed juhtimisotsused

    Eelmisel nädalal teatas Viisnurk otsusest müüa oma suusa- ja ehitusmaterjalitehased. Viisnurga konkurendid räägivad, et tegelikult toodi tegevjuhid ohvriks nõukogu liiga auahnetele otsustele. Aasta tagasi lahkus ametist Meelis Kukk ning nüüd Tiit Arro.
    Kuigi ühtegi konkreetset pakkujat müüdavatele tehastele ei ole Viisnurk tänaseni leidnud, võib kõige tõenäolisemateks ostjateks vähemalt suusatehase puhul pidada mõnda rahvusvahelist kontserni. Näiteks Austria Fischerit, kel tehas Moskva külje all.
    Viisnurga uue juhi Toivo Kuldmäe sõnul on ehitusmaterjalide divisjoni vastu huvi üles näidanud Rootsi kontsern SCA, kes on juba Leedus ehitusmaterjalide üksusi üle võtnud.
    Viisnurka või selle osi on üritatud müüa juba alates 2001. aasta lõpust. Seda ajast, mil nõukogu juhtimisvigade viljad ilmnema hakkasid.
    ?Arvan, et tegemist ei olnud juhtimisvigadega, vaid nõukogu liiga ambitsioonikate otsustega,? märkis Standardi direktor Enn Veskimägi. ?Investeering liimpuidutehasesse oli hilinenud ja turg muutunud.?
    Ta lisas, et ka IKEA lahkumine Eestist Leetu jättis Viisnurga ilma umbes 50?60 miljoni kroonisest allhankest. Küll on Veskimägi arvates arusaamatu ehitusmaterjalide tehase müük, mis on tegelikult Viisnurga kuldmuna. Suusavabrik oli aga aasta tagasi maailma suurim suusatootja. ?Tundub, et tegemist on investeeringu päästmisega, mitte ettevõtte arendamisega,? nentis ta.
    Viisnurga liimpuidutehase avas 2001. aasta mais pult Mart Laari käes, mis avas tõstandukse, mille tagant marssis välja puhkpilliorkester. Tehas läks maksma 110 mln krooni ja pidanuks andma tooret mööblitööstuse jaoks. Tootearendus ei jõudnud aga tehasele järele. Liimpuidutehase avamine olnuks justkui mõne konkurendi idee. See sattus ajale, mil maailmaturul algas ülepakkumine.
    Lisaks läks Viisnurk samal 2001. aastal alt ka oma laienemiskavadega. Mitmed Veskimägi kolleegid, näiteks tööstur Peter Sedin mäletavad Viisnurga agressiivseid laienemiskavasid aastast 2001. Viisnurga põhiinvestor, investeerimispankur Joakim Helenius tegi ühinemisettepaneku nii Standardile kui ka Sedini TVMK-le.
    Oma vaimusilmas nägi Helenius kõiki Eesti mööblitööstusi ühe suure konglomeraadina, mille osadeks oleks ka paljud Läti-Leedu tehased.
    Praegu eitab Sedin igasugust huvi või läbirääkimisi Viisnurgaga mõne nende tehase ülesostmiseks.
    Kolmandaks veaks liimpuidutehase ning agressiivse laienemisstrateegia kõrval võib nimetada konkurentide-suusatootjate alahindamist.
    Samasugune suusatehas nagu Viisnurgal asutati NSV Liidu ajal ka Ukrainasse Mukat?evosse. Täna opereerib selle tehasega Austria mainekas firma Fischer. Selle tehase tootmismaht ulatub samasse suurusjärku mis Viisnurgal ehk 150 000 paarini aastas. Kuid lisaks on tal kasutada odavam puit.
    Teine konkurent ehk veel üks suusatehas asub Moskva külje all ning see töötab samuti odavamal toormel.
    Ivesteerimispankuri Joakim Heleniuse väitel ei põhjustanud Viisnurga juhatuse vahetuse mitte nõukogu valed otsused, vaid juhatuse suutmatus ning tahtmatus nõukogu otsuseid ja stateegilisi arengukavu täita. Seega ei peitu Viisnurga probleemid tema arvates üleinvesteerimises liimpuiduvabriku rajamisel. Heleniuse kinnitusel jõuti juba aastaid tagasi otsusele, et tehas ei saa mitme valdkonnaga korraga tegeleda.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.