Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestlane mõjutab vähe seadusandlust
Euroopa Liidu otsustusprotsessi on võimalik mõjutada ning täiesti ametlikult ja legaalselt. Paraku on Eesti ettevõtjatele liidu otsustusprotsess liiga kauge ja raskesti mõistetav, et protsessis ise kaasa lüüa. Üheks põhjuseks on kindlasti liidu seadusandliku protsessi keerukus ? ettevõtjad ei tea, kus tehakse mingi otsuse eeltööd ning mis faasis on asi juba liiga küps, et seda enda kasuks kallutada.
Üht etappi, kus saaks midagi muuta, on ELi seadusloomest kaugemalseisjal raske märgata, sest see on veel enne seda, kui Euroopa Komisjon on oma seadusandliku algatuse teatavaks teinud. Teisisõnu siis, kui eelnõu on ekspertide tasandil välja töötamisel ja erinevate huvigruppidega kooskõlastamisel. Hiljem on juba põhjalikul eeltööl põhinevaid seadusandlikke algatusi oluliselt raskem muuta.
Teine võimalus on mõjutada otsuseid siis, kui need on Eesti ministeeriumidesse kooskõlastusele saadetud. See aeg, mis nende kooskõlastamiseks siin jääb, on aga nii lühike, et ametnikel ei ole aega kuulata ja arvestada kõiki avaliku sektori huvigruppe ja ettevõtlusorganisatsioone. Samuti on huvigruppidel raske tabada seda üürikest hetke, mil eelnõu Eestis on. Napist ajast suurem probleem on aga ettevõtjate vähene organiseerumine ning tugevate esindusorganite puudumine, kes võiks rääkida arvestatava hulga ettevõtjate nimel.
Nii on üheks võimaluseks ELi seadusloome protsessi lülitumisel kiire koondumine ja koordineeritud tegevus liidu seadusandliku protsessi jälgimisel ja mõjutamisel.
Ettevõtja, kui sul on küsimusi, mis puudutavad Euroopa Liitu, siis saada need aadressile
[email protected]. Meie otsime nendele vastuseid.