Käsk kaasa tunda

Läinud nädalal oli omajagu Eesti rahvast mõneti kimbatuses, ent täitis siiski rohkem või vähem kohusetruult üht rituaali. Vastavalt kõrgemalt tulnud käsulauale oli 27. jaanuariks kalendrisse kinnistatud holokaustipäev, mida tuli üritustega ära märkida ja lapsi koolides vastavateemaliselt harida.

Umbes nii, nagu USA suursaadik poolteist aastat tagasi Eesti Päevalehes etteheitvas toonis ette kirjutas. Ei tea, kas just see kolumn määravaks sai, aga igal juhul hakkas meie igati USA-kuulekas valitsus seejärel kibekiiresti vastavas suunas liigutama.

Ainult et... võta kinni, kas ei liigutatud piisavalt kiiresti või liigutati midagi valesti, igatahes sai USA saatkonna pressiata?ee teisipäevastes teleuudistes väljendada oma sügavat üllatust (mis taas pigem etteheitena mõjus), et üritus ei olegi omandanud vajalikku massilisust. Mees kirjutas asja kiiresti eestlaste sellealase harimatuse, st vähese selgitustöö arvele.

Ei usu hästi, et asi nii on. Ehkki jah, möödunud aastal, kui päev esmakordselt kalendris oli, laiutasid koolid käsi ? valitsus on otsuse teinud, päev on maha märgitud, aga milline võiks selle päeva sisu olla, selge ettekujutus puudub. Vaevalt see käsulaua andjalgi oli.

Ka tänavu otsisid teleuudiste tegijad esmaspäeval üles mitmed õpetajad ja esitasid neile küsimuse ? mis te siis homme teete? Õpetajad kimbatuses... lisaks holokaustile räägime ka eestlaste represseerimisest ja indiaanlaste kurvast saatusest. Vähemalt üks kaamera ette saadud pedagoog julges tunnistada, et tema sellise päeva laialdast tähistamist õigeks ei pea.

Olen temaga nõus. Mitte sellepärast, et ma holokausti kuidagi ükskõikselt suhtuksin. Tegu on tragöödiaga. Aga lein ja kaastunne, nagu iga teinegi tunne, on iga inimese sügavalt isiklikku sisemaailma kuuluv. Ja sinna ta peaks ka jääma. Käsu korras kaastunne on minu arvates silmakirjalik. Pea sama silmakirjalik nagu käsu korras tehtud tapatalgute õigustamine kui tahes üllaste eemärkide ja kõlavate loosungitega.

Ma ei tea, kuidas mujal, ent usun, et eestlasele on kurbadest sündmustest show tegemine lihtsalt vastuvõetamatu.