Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutseoskustele keskenduv Europass hõlbustab tööle minemist liidu riikidesse
Selleks tegi Euroopa Komisjon jaanuari algul ettepaneku nn Europassi sisseseadmiseks. Europassiks nimetatakse ühtlustatud formaadis kokkuvõetud olulisi andmeid soovijale elektroonselt kättesaadavas vormis, mida vajab näiteks tööandja teisest riigist tööle tulla soovivate inimeste kohta.
Ettepaneku järgi koondaks Europass kokku tänasel päeval Euroopa Liidus juba käibel olevad andmed ja dokumendid, millele edaspidi võib lisanduda ka uut informatsiooni.
Dokument sisaldaks isikuandmeid ning teavet töökogemuse ja võõrkeelte valdamise kohta, mis on praegu Euroopa CVs ja Euroopa keelemapis. Veel oleks seal info praktiseerimise või täienduskoolituse kohta välismaal, mis loetakse õppeprotsessi osaks. See on praegune Europassi süsteem, mis saab uue nime MobiliPass, kutsehariduse puhul kutsetunnistuse lisa (certificate supplement) ja kõrghariduse puhul diplomi lisa (diploma supplement).
Iirimaa ning seejärel Hollandi eesistumise ajale on kavandatud konsultatsioonid Europarlamendi ja liikmesriikide valitsustega.
Uue Europassi ametlik väljahõikamine võiks komisjoni hinnangul toimuda tänavu detsembris, mil Maastrichtis toimub ulatuslik kutsehariduse- ja täiendkoolitusealane konverents. Selleks ajaks on Euroopa Liidu Täiend- ja Kutseõppe Keskus (CEDEFOP) lubanud valmis saada ka elektroonilise Europassi esimese prototüübi.
Protsess sai alguse 19. detsembril 2002. aastal Kopenhaageni deklaratsioonist, mis kutsus üles suurendama kutsehariduse läbipaistvust, milleks üks võimalus oleks olemasolevate dokumentide ja andmete ühtsesse formaati koondamine.
?Kogu Europass on seega kujunemisjärgus ning vastavalt Euroopas otsustatule tuleb oma rahvuslikud süsteemid kujundada ka Eestis,? ütles haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna nõunik Külli All.
Esimesed koolitused, kuidas Eesti süsteemi kujundama hakata, said ametnikud mullu detsembris. Praegu pole Alli sõnul veel lõplikult kokku lepitud, millised asutused mille eest vastutama hakkavad.
?Hetkel on käivitumisel Eesti kutsestandardite tõlkimine inglise keelde, et end välismaistele tööandjatele arusaadavaks teha,? ütles All.
Euroopa keelemapi arendamisega tegeleb haridus- ja teadusministeeriumi juurde moodustatud komisjon.
Osale eelpool nimetatud dokumentidele, nagu Europass (senises tähenduses), puudub Eestis praegu vaste. Küll aga saavad kõrgkoolide lõpetajad taotleda eestikeelsele akadeemilisele õiendile lisaks ingliskeelset diplomi lisa, mis annab infot lõpetaja läbitud õppekava sisu ja tulemuste ning omandatud kvalifikatsiooni kohta. Vastava vormi töötas välja ENIC/NARICi keskus. See lihtsustab diplomi omanikul õpingute jätkamist või tööle asumist välismaal, hõlbustades välisriigi kõrgkoolil või tööandjal Eestis omandatud kvalifikatsiooni mõistmist.
Praegu käib Eestis töö selle kallal, et edaspidi oleks sarnane rahvusvaheliselt tunnustatud dokument ? nn tunnistuse lisa ? olemas ka kutsehariduse tõendamiseks. Kes seda Eestis välja andma hakkab, pole hetkel veel otsustatud.