Liha söömine vähendab stressi

Liha on toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Lihasööjad kuuluvad toitumisahela tippu. Läbi aegade on liha kuulunud võitjate, elu peremeeste toidulauale.

Järgnevalt peamised põhjused, miks peaks inimene liha sööma:

- liha peame sööma selleks, et olla terve, energiline, heatujuline, võimekas. Liha söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi.- lihal on kõrge toiteväärtus. Liha sisaldab palju täisväärtuslikke loomseid valke, lämmastikku, vitamiine ja mineraalaineid.- lihal on kõrge energeetiline väärtus.- liha on antistressor.

Sea ja veise puhul on lihasgruppide ülesehitus põhimõtetelt sama. Vahe on selles, et siga on kolm korda väiksem kui veis, seega kõik lihased on veisel umbes kolm korda suuremad. Veiseliha on sitkem kui sealiha, seetõttu on soovitatav kasutada eelnevalt laagerdatud veiseliha. Kui vaadata liha värvust, siis veiseliha on oluliselt punasem, samuti on veiselihal rasvasisaldus väiksem (seega mitte nii mahlane). Erinevatele seapraadidele annab tihtilugu lisaväärtust kamar. Veisenahad aga pargitakse ja ei ole sobilikud inimtoiduks. Sealihale annab mõnusat mahlasust hea ja maitsev seapekk. Veiserasv on madala toiteväärtusega ei sobi nii hästi toidutegemiseks. Siit ka järgmine erinevus ? kui sea kaelakarbonaad on enimkasutatud tükiliha, mõnusalt mahlane ja pekiga läbikasvanud liha, siis veise analoogne rasvaga läbikasvanud lihas ehk antrekoot ei ole nii väga nõutud toidu valmistamiseks. Searibi on parim grillimiseks, kuid veiseribi ei sobi grillimiseks, pigem kasutatakse supi tegemiseks. Loomulikult kõige nõutum veisetükk on sisefilee, mis on tõeliselt pehme ja hinnatud liha. Restoranide menüüdes on veise sisefileest roogadel alati kindel koht.

Lambalihal on väga eriline ja äratuntav maitse.

Vasikaliha on väga õrn, hõrk ja pehme ? tagatud on tõeliselt mõnus maitseelamus.

Küülikuliha on pehme ja väherasvane.

Ulukiliha, nagu näiteks metssea- ja põdraliha, on väga madala rasvasisaldusega, sitkem ja samas väga huvitavaid maitsebukette pakkuv suutäis.

Broileri- ja kalkuniliha moodustavad enamiku Eestis müügil olevast linnulihast. Kalkunilihast tooted on eriti tervislikud madala rasva- ja kõrge valgusisalduse tõttu. Kalkunilihas on teiste looma- ja linnulihaliikidega võrreldes kõige rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha on väherasvane (nt rinnafilees on rasva alla 1%), kergesti seeduv ning väga rikas B-rühma vitamiinide ja mikroelementide poolest.

Lisaks müüakse Eestis vutti, faasanit, jaanalindu jne, kuid nende kogused ja tarbimine on siiski väike. Linnulihast tarbitakse enim broileriliha, järgneb kalkuniliha. Väga populaarsed on grillitud broiler, broilerikoivad, -tiivad, -kintsud. Broileri ja kalkuni rinnafilee on parim valik kaalujälgijatele, tegemist on õrna ja puhta tailihaga.

- Kaelakarbonaad on parim tükiliha, mõnusalt mahlane. Kaelakarbonaad on olnud eestlaste jaoks alati eelistatuim kondita grilliliha ja parim tooraine ?a?lõkiks. Samuti sobib ahjupraeks, hautamiseks ja praadimiseks. Kaelakarbonaad on enimmüüdud tükiliha Eestis.

- Kondita abatükk (abaosa lihased) sobib ?a?lõkiks ja gulja?iks. Kondiga või kondita abatükk on sobiv valik ka küpsetamiseks ahjupraena ja asendamatu supi sees. Abaosa lihased on ebakorrapärased, suhteliselt soonelised ja soodsama hinnataseme puhul piisava rasvasisaldusega.

- Tagaosa lihased (sisetükk, välistükk, pähklitükk, ristluutükk) sobivad kõige paremini ahjupraeks ? kas kamaraga või ilma kamarata, kondiga või ilma kondita. Parim samuti gulja?iks, strooganoviks, wok?i-roaks, sobib ka ?a?lõkiks. Tagaosa lihased on korrapärase lihaste grupina, ilusa lõikepinnaga ja väga väikese rasvasisaldusega.

- Välisfilee sobib grillimiseks, praadimiseks minutipihvidena, liblikatena, lõikudena, ribadena wok?i-roaks. Suure tükina küpsetamiseks kamaraga ahjupraena. Väga maitsvad on ka täidisega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud, kamaraga ja kondiga välisfilee, seakarree ehk kondiga kamarata välisfilee sobivad ahjus küpsetamiseks, ka grillimiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Välisfilee töötlemisel peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on suhteliselt kuiv liha ja oluline on mitte kaotada väärtuslikku lihamahla.

- Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wok?i-roaks. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis.

- Peekon ? mahlane, pekist ja tailihast läbi kasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi lõikudena praadimiseks ja grillimiseks või suure tükina ahjus küpsetamiseks. Väga maitsvad on ka peekonirullid ja erinevate täidistega peekonitaskud. Peekon ribikondiga ja koos kamaraga on sobiv ahjus küpsetamiseks, grillimiseks ja suitsutamiseks. Ribid koos ribidevahelise lihaga on grillimiseks tõeliselt maitsev suutäis, kuna just ribidevaheline liha on kõige parema maitsega.

- Esi- ja tagakoot sobivad hästi suitsutamiseks, küpsetamiseks, grillimiseks, süldiks, supiks.

Autor: Enn Tobreluts