Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Noor türklane on kinnitanud kanda Eesti autotranspordis

Inno Tähismaa 30. jaanuar 2004, 00:00

?Alates 1. maist on meile lahti kogu Euroopa,? kirjeldab oma ettevõtte STS Trans võimalusi Kilinc, kelle kohta saabusid toimetuste postkastidesse sel nädalal anonüümkirjad. End Eesti kodanikuks tituleerinud kirjasaatja nimetas STS Transi hoogsaid arenguplaane kahtlustäratavaks. Türklasest ärimees ei osanud kirja sisu kuidagi kommenteerida.

Kilinc räägib, et pärast 1. maid muutub Eesti Euroopa siseturuks, kaovad praegu tavalised tollilaod ja Eesti autofirmad saavad pakkuda teenust kõikjal Euroopas võrdsel alusel sealsete firmadega.

Kilinci ettevõte ise on arenenud muljetavaldava kiirusega. Möödunud aasta suvel ostis Kilinc läbi oma investeerimisfirma OÜ Baltic Investment Viljandi autofirma Metra Auto koos paarikümne veoautoga. Tänaseks on STS rajanud kontori peale Tallinna ja Viljandi Riiga, Vilniusse, Peterburi, Helsingisse ja Kasahstani. Rajamisel on esindused Rootsis ja Taanis. Firma kasutatav autopark on kasvanud paarisaja autoni, mis pakuvad transporditeenust kogu Euroopas.

Kilinc märgib, et kuigi Eestis on registreeritud sadu autotranspordifirmasid, on arvestatavaid tegijaid viis-kuus. Need on firmad, kes suudavad lepingust kinni pidada ja kauba tähtajaks kohale toimetada. Üheks selliseks pürib ka STS Trans koos tütarettevõttega STS Transport. Firma on tänavu rajamas uut esindust mõned kilomeetrit Tallinnast välja Pärnu maantee äärde, kuhu on ostetud 2,7 hektari suurune maatükk. Samas asub teise transpordifirma, DFDS Transport esindus. STSi uus esindus vahetab välja praegused kitsaks jäänud kontoriruumid kesklinnas.

STSi ambitsioonikat plaani toetab firma käive, mis möödunud poole tegevusaasta kohta oli üle 300 miljoni krooni. Käive hõlmab puhtalt transporditeenuse mahtu. Ja seda ainult Eestis. Venemaal on tegevus kaks korda suurem ja Lätis veidi suurem kui Eestis.

Autotransport täiendab noore türklase teist tegevusvaldkonda, laevatransporti. Talle poolenisti kuuluv laevafirma Ancora Shipping Ltd peakorteriga Rotterdamis omab ligi 30 alust, firma käive küünib 300 miljoni euroni ehk 4,6 mld kroonini. Kilinci senist tegevust on iseloomustanud ülim tagasihoidlikkus. Ta vahendab peamiselt Pärnu ja Paldiski sadamate kaudu läände suurema osa Eesti turbast. Lisaks veab ta Galvexi metalli ning Loode-Venemaa väetist, ent seda pole avalikult kuulutatud. Enne Eestisse saabumist 5?6 aastat tagasi elas, töötas ja õppis ta Amsterdamis, kus elab ka tema onu. Eestisse tulek oli seotud huviga võtta suuremaid riske kui seda pakub Hollandi turvaline ärikeskkond. Esialgu seadis ta end sisse Peterburis, kust aitas vahendada Vene tehaste väetist perefirmale Türgis. Ent Peterburi liialt ebastabiilne elu tõi ta lõpuks Tallinna. Äri osas sobib talle siinne maksupoliitika, mis toetab raha ettevõttesse edasi investeerimist. Kilinci soov on end Eestiga pikemalt siduda ning taotleda Eesti kodakondsust.

Oma ärimudeli on Kilinc üles ehitanud pankadele. Laeva ostmist finantseerib pank, kaheksa aastaga peab laev laenuraha tagasi teenima, siis võetakse kaks aastat kasumit ja pärast kümmet aastat müüakse laev maha. Samas skeemiga on panga vahendusel soetatud uued veoautod.

Teine äripõhimõte on Kilincil kasutada igas riigis sellest riigist pärit töötajaid ja panku. Eestis töötavad eestlased, Lätis lätlased ja Venemaal venelased. Kilinc oli Hollandis ING ja ABN Amro klient, Eestis on ta Hansapanga klient ja Venemaal otsib mõne kohaliku panga. Olenemata sellest, et Hansa Liising pakub ka Venemaal teenust. Kilinci arvates suudavad kohalikud töötajad teha paremat tööd. Ta ei armasta kogu äri usaldada ühe panga kätte.

Türklase äris pole kõik läinud plaanipäraselt. Koos Taani mehaanikafirmaga Videbaek Maskinfabrik ning Merko Ehitusega oli tal paar aastat tagasi plaan rajada Paldiski Põhjasadamasse väetiseterminal. Ent sadamast oli raske maad saada, pank polnud ilma maata nõus projekti finantseerima ja see jäi katki. ?Ma ei kahetse, et asi ebaõnnestus,? märgib Kilinc. Ja lisab, et praegu rajatakse Vene riigi garantiiga suuri väetiseterminale kohalikesse sadamatesse, mistõttu sadamal Eestis oleks raske konkurentsi pakkuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing