Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sissejuhatus Helsingisse
Mida aga peale hakata näiteks poole päevaga Soome pealinnas? Kui kesklinna kaubamajad enam ei huvita, kuna samad kaubamajad on ka Tallinnas, siis kuidas oleks mõistlik tutvuda põgusalt Helsingiga?
Suvel on see lihtne, Helsingi kesklinn on piisavalt väike, et selle jõuaks ühe päevaga põhjalikult otsast otsani läbi jalutada. Aga mida teha talvel, kui väljas on 20 kraadi külma?
Üks äärmiselt lihtne lahendus on trammiliin number 3, mis keerutab kaheksakujulisel marsruudil läbi kesklinna ja toob teid umbes tunni aja pärast samasse punkti tagasi. Mõlemad liinid, nii 3B kui ka 3T, sõidavad samal marsruudil, üks ühes, teine teises suunas.
Vaatamisväärsustega tutvumiseks tasub kindlasti trammist maha astuda Senati väljakul, et vaadata kohalikku toomkirikut. Kirik on vaid 150 aastat tagasi ehitatud, ent elamuse pakub suurejooneline ehitis isegi ajaloohuvilistele.
Muuseumidest tasub tutvuda kindlasti Ateneumiga, kus püsikollektsioonis on esil soome kunsti suurteosed, ja Tennispalatsiga, kus Helsingi linna kunstimuuseumiga sama katuse all asuvad ka kultuurimuuseum ja Soome suurim kinoteater.
Kiasmast tasub läbi astuda, ent kui moodne kunst ei ole teie suurim huviobjekt, siis võib piirduda ehitise uudistamisega esimeselt korruselt, mille eest pole vaja maksta.
Ja lõpuks on suur osa südalinnast kaetud, seega võib Helsingis seigelda nii, et nina välja ei pista. Meie kliimas on see äärmiselt meeldiv võimalus.
Autor: Tarmo Virki