Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbanki juhiks saab asedirektor

    Swedbanki senine tegevdirektor 57aastane Birgitta Johansson-Hedberg teatas detsembris üllatuslikult soovist eelpensionile minna. Et vaevalt neli aastat tagasi tegevdirektoriks saanud Johansson-Hedberg oli teinud head tööd ning panga tulemused olid suurepärased ja aktsia kõrgseisus, siis spekuleeris Rootsi press, et tema lahkumise põhjuseks on teravnenud vastuolud panga nõukogu esimehega. Ent nii nõukogu esimees Carl Eric Stahlberg kui ka Johansson-Hedberg lükkasid selle väite kategooriliselt ümber, kinnitades, et mingit konflikti ei olnud.
    ?Soovin lahkuda hetkel, kui pangal läheb hästi ja kui valitseb üksmeel arengustrateegia suhtes. Tahan nüüd oma elus midagi muud ette võtta,? ütles Birgitta Johansson-Hedberg, kelle valitsus nimetas hiljuti Umea ülikooli nõukogu esimeheks ja kes kolmapäeval valiti ka kriisis kindlustusfirma Skandia nõukogu liikmeks. Viimane amet kiirendas tema lahkumist, kuna tal tekkis huvide konflikt, sest Swedbank ja Skandia on mitmes vallas konkurendid.
    Kohe, kui tema tagasiastumine teatavaks sai, algasid oletused, kes võib tõusta Swedbanki uueks juhiks. Võimalike kandidaatidena sellele Rootsi ärielu ühele prestiižikamale kohale mainiti SEBi panga endist asetegevdirektorit 49aastast Monica Canemani, Swedbanki asetegevdirektorit 52aastast Annika Wijkströja teist asetegevdirektorit 55aastast Jan Lidéni.
    Eelmisel nädalal teatavaks tehtud valik langes Jan Lidénile, kes on panga majandus- ja finantsdirektor ja Stockholmi piirkonna juht. Jan Lidéni on nimetatud ka nõukogu esimehe Stahlbergi soosikuks. Nimelt just Stahlberg oli see mees, kes pärast seitse aastat pangast eemal olekut naasis 2002. aastal Swedbanki nõukogu esimeheks ja tegi Jan Lidénist järgmisel aastal asetegevdirektori, kui Nils-Fredrik Nyblaeus samuti üllatuslikult tagasi astus ja asus tööle konkurentpanka SEBi.
    Lidénil on pangas hea maine, tema tugevamaks küljeks peetakse müüki ja nõrgemaks panga rahvusvahelist tegevust.
    Suuri muudatusi juhi vahetumine Swedbankis kaasa tuua ei tohiks, sest Lidén nimetas oma esmaülesandeks jätkata nõukogu väljatöötatud strateegia elluviimist, mille eesmärk on suurendada klientide arvu Rootsis jt Põhjamaades ning Eesti, Lätis ja Leedus.
    ?Taanis ja Balti riikides läheb meil väga hästi, kuid Norras mitte nii väga ja Soomes ei ole me loodetud arengut saavutanud,? kommenteeris ta hetkeolukorda Rootsi uudisteagentuurile Direkt.
    Suuremaid pankade ühinemisi Swedbanki juht Põhjalas lähiajal ette ei näe. ?See asi sai selgeks, kui 2001. aastal luhtus meie ühinemine SEBiga. Kuid kindlasti ei välista see muudatusi väiksemate pankade turul. Nii ostsime ju meiegi aasta tagasi HSB Banki,? ütles Jan Lidén.
    Jan Lidéni aastapalgaks tegevdirektori ametis on 6,5 miljonit Rootsi krooni (üle 11 mln Eesti kr) ilma lisaboonusteta. Lisaks arvestatakse talle aastas pensionimakseteks 3,5 Rootsi miljonit krooni.
    Erinevalt Johansson-Hedbergist ei ole tal õigust enne 60aastaseks saamist eelpensionile minna.
    - Omandas inseneri eriala ja alustas 1974. a töötamist ravimikonsultandina firmas Merck, Sharp & Dohme.
    - 1978 Wellcome Foundation- 1980. aastatel juhtivatel kohadel neljas meditsiinifirmas, viimasena Cederroths- 1990. panganduses. Alustas Sparbankenis tööstuslaenuosakonna asejuhina- 1992 panga finantsdirektor ja 1995 asetegevdirektor, juhtis eluasemelaenuüksust Spintab.- 1997. aastal ühinesid Sparbanken ja Föreningsbanken Föreningsparbankeniks (Swedbank), selle järel juhtis investeerimispanka Swedbank Markets ja panga IT-osakonda.- 2003 asus juhtima panga tegevust Stockholmi regioonis, kus Swedbank konkurentidele alla jääb, ning sai majandus- ja finantsdirektorina ülesandeks korrastada kogu kontserni pangakontorite võrk.- 2004 veebruar Swedbanki tegevdirektor, aastapalgaga 6,5 miljonit Rootsi krooni.Allikas: Dagens Industri, Svenska Dagbladet
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.