Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tavaline valge viin

Aare Kirna 30. jaanuar 2004, 00:00

Pole ime, et valge viin on nii populaarne just külma kliimaga Põhjamaades, kus õllest jääb väheks, et oma läbikülmunud luid-konte külmal aastaajal üles soojendada. Mitte väikest rolli ei mängi ka antud kliimavööndile iseloomulik igavene november ? pimedal ajal jääb taeva ja maa vahele liiga vähe ruumi, et inimese jaoks vajalikul hulgal valgust ja rõõmu ära mahutada. Mis veel võiks turgutada ränkraskest tööst väsinud keha ja vähestest lõbustustest räsitud vaimu? Viinamari, mille saadused annavad elurõõmu vahemerelise kliimaga maade asukatele, meie kandis ju ei kasva. Viina seevastu võib valmistada kõikvõimalikest kohalikest viljadest ? odrast, rukkist, nisust, ka kartulist.

Ehkki venelased ja poolakad pole siiamaani selgeks vaielnud, kumma kroonikates viinavalmistamist esimesena mainitakse ning kas seda tehti 8. või 9. sajandil, on üsna tõenäoline, et tänapäevasega sarnanev destilleerimiskunst jõudis Euroopasse alles 14. sajandil araablaste vahendusel. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu, selle järgi sai jook ka Poolas oma esialgse nime ? okowita. Venelased ei hakanud ladinakeelseid tuletisi leiutama, vaid panid märjukesele nimeks eluvesi - ¿???å???? ??ä?, hellitavalt ?vodka?. Nii jäigi.

Poolas ning, mis seal salata, ka Venemaal ja meilgi, oli viin eelkõige vaesema rahva jook. Mida suurem vaesus, seda ohjeldamatum joomine, väitsid vana aja kroonikud. Või võta nüüd kinni, mil moel need asjad omavahel seotud olid. Kõrgklass jõi peamiselt õlut ja veini; viina kasutasid maahärrad tavaliselt selleks, et monopoli kaudu riigikassat täita. Ka see traditsioon on säilinud tänase päevani.

Keskajal olevat viina destilleeritud pakase abil, mis külmutas alkoholilahuses sisalduva vee. Tänapäeval tehakse piiritust ikka vanal heal katla ja torude meetodil, lõpp-produkt puhastatakse, lisatakse omakorda puhastatud vesi ning mõnikord ka maitseaineid. Et viina kangus peab olema ei rohkem ega vähem kui 40°, tegi kindlaks kuulus vene keemik D. Mendelejev isiklikult.

Jääkülma viina juua ei soovitata, parim temperatuur selleks on 3?6°C. ?Miinuskraadid lõhuvad hambaid ja söögitoru,? ütleb Eesti tuntumaid sommeljeesid Matti Timmermann. Kindlasti tuleks viinale midagi peale hammustada, näiteks traditsioonilist kalamarja.

Eestis on müügil sadu viinasorte, mis erinevad üksteisest nii hinna kui kvaliteedi poolest. Mõne kasutaja arvates on parim saadaolevaist Russki Standart. Kodumaistest markidest märkis Visiooni testigrupp ära Saaremaa viina, mis meie subjektiivsel hinnangul on isegi veidi parem kui uus trendiviin ÜX.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:37
Otsi:

Ava täpsem otsing