Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teenimisvõimalus vene mobiilsidelt
Mobiilikasutajaid on nüüd 25% elanikkonnast, mida tuleb tahes-tahtmata pidada endiselt madalaks ja tõdeda, et pikas perspektiivis on kasvuruumi piisavalt. Et kahe suurema vene mobiilioperaatori, Mobile Telesystemsi (edaspidi MTS) ja Vimpelcomi aktsiad on vabalt kaubeldavad (noteeritud NYSE-l), siis väärib vene mobiilside turg tähelepanu kõrgeid kasvumäärasid otsivate investorite seisukohalt. Äkki avaneb siin võimalus pisut teenida?
Vene mobiiliturg jagatakse mõtteliselt kaheks erinevaks turuks: Moskvaks ja ülejäänud Venemaaks. Moskvas on juba praegu mobiiliturg jõudnud oma arengus Kesk- ja Ida-Euroopa turgudega võrreldavale tasemele. Mahajäämus kasutajate arvu ja elanikkonna suhtes on ajas mõõdetuna aasta kuni poolteist. Kasutajate arvu suhe kogu elanikkonna (penetratsioon) kohta Moskvas läheneb praegu 70 protsendile. Lätis ja Leedus on see number 60% ringis, Eestis ja Ungaris ligi 80%, T?ehhis suisa 95%.
Moskvast väljapoole jäävates regioonides on aga kasvupotentsiaali küllaga ? penetratsioon on seal kõigest 20% ringis. Isegi kui see lähema kolme aasta jooksul näiteks kahekordistuma peaks, jätaks see turule ikkagi veel väga head kasvuvõimalused kaugemas tulevikus.
Penetratsioonide erinevused Moskva ja regioonide vahel tulenevad loomulikult erinevustest elatustasemes ? keskmine kuupalk Moskvas (riikliku statistika kohaselt 460 USD) ületas 2002. aastal regioonide oma umbes neljakordselt.
Lisaks erinevusele kasutajate arvus kajastub elatustaseme vahe ka keskmise mobiilikasutaja kuumaksus ? ka siin on vahe kasutaja kohta umbes kahekordne (ulatudes 11?12 dollarilt regioonides kuni 25 dollarini Moskvas). Tekib küsimus, kuidas saab mobiiliarve moodustada suhteliselt suure osa inimeste keskmisest sissetulekust ja kas see võiks olla jätkusuutlik? See küsimus ei ole sugugi uus ? samad teemad olid päevakorral ka viie aasta eest Eesti Telekomi avaliku aktsiaemissiooni korraldajatel. Autori mäletamist mööda ulatus toona EMT keskmine mobiiliarve koguni ca 20%ni riigi keskmisest kuupalgast. Tagasivaates võime öelda, et see ei ole takistanud EMT-l kasvatamast oma kliendibaasi järgneva viie aasta jooksul enam kui kolmekordseks.
Vene mobiiliturgu kontrollivad kolm suuremat firmat ? MTS, Vimpelcom ja Megafon, vastavalt 37%, 32% ja 18% turuosadega. Kõik kolm on viimase paari aasta jooksul oma turuosasid kasvatanud väiksemate lokaalsete mobiilioperaatorite arvelt, kellele praeguseks on jäänud vaid 13% turust. Nagu juba ülalpool märgitud, on MTSi ja Vimpelcomi aktsiad (õigemini aktsiaid esindavad ADRid ? American Depository Receipt) noteeritud ja vabalt kaubeldavad NYSE-l.
Kiire kliendikasv on loomulikult väljendunud ka kiires käibe ja kasumi kasvus. Möödunud aastal ulatus MTSi käibe kasv hinnanguliselt 85%ni ja Vimpelcomil 75%ni. Puhaskasumi kasvumäärad olid samuti väga tugevad, ent jäid siiski käibe kasvudele mõnevõrra alla. Tugevad majandustulemused on mõlema operaatori aktsiate hinnatasemeid rekordiliselt kergitanud ja seda keskmise vene ettevõtte jaoks vägagi kõrgete hinnasuhtarvudeni ? käesoleva aasta oodatav EV/EBITDA* suhe mõlema ettevõtte puhul on umbes 6 ja P/E** suhe ca 13?14. Oodatavate 30?40% aastaste kasvunumbrite juures võib selliseid suhtarve veel igati mõistlikeks ja ostukõlbulikeks pidada. Kohalikul investoril on ehk neid huvitav võrrelda Eesti Telekomi sarnaste suhtarvudega, mis on enam-vähem samal tasemel, kuid milline on vahe kasvumäärades! Vimpelcom ja MTS pakuvadki aktsiainvestorile superkasvu õiglase hinna eest.
Arvata võib, et veel enne, kui vene mobiiliturg päris küpseks saab, tahab mõni selle ala suurtegija kindlasti oma käe meepoti järele sirutada. Siiamaani on Venemaal tõeliselt suurtest telekomidest tegutseda julgenud ainult Deutsche Telekom, mis on ühtlasi MTSi suurim investor.
Viimasel ajal juba ringlevadki turgudel kuuldused maailma suurima mobiilioperaatori Vodafone?i huvist MTSis osaluse ostmise vastu.
* EV/EBITDA suhtarv näitab ettevõtte oma- ja võõrkapitali turuväärtuse (Enterprise Value) suhet kasumisse enne intresse, makse ja kulumit (Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation and Amortization). See on üks levinumaid suhtarve ettevõtete võrdleval hindamisel. EBITDA hindab ettevõtte kasumit kõige üldisemal tasemel ja EV ettevõtte summaarset väärtust nii aktsia- kui võlakirjainvestorite vaatepunktist.
** P/E ? ettevõtte turuväärtuse ja aastakasumi suhtarv.
Autor: Sven Kunsing