Tony Blairi Pyrrhose võit

Sirje Rank 02. veebruar 2004, 00:00

?Veel üks selline võit ja me oleme kadunud,? ütles Kreeka kuningas pärast kaotusterohket lahingut. Sama hoiatus on õhus Briti peaministrile Tony Blairile, kes suutis viimsepäeva kuulutajatele küll pettumuse valmistada, kuid kellele uus nädal algab nõrgenenud seisust. Kostab arvamusi, et radikaalsete reformide aeg on möödas ja Briti tööpartei naasmas sotsiaaldemokraatia traditsioonilisemate põhimõtete juurde.

Seda arvamust ei jaga Tony Blair ise, partei uuendusmeelse suuna liider, kes sai läinud nädalal parlamendi ülinapi toetuse nii kõrghariduse rahastamise reformile kui ?puhtad paberid? tülis BBCga. Allajäämine ükskõik kummas oleks Blairile maksnud peaministri koha. Painest vaba, ütles Blair, et aeg on joon alla tõmmata ning reformidega edasi liikuda. Paraku suur ja kasvav osa peaministri parteist reforme ei toeta. See võibki Blairile piduriks saada.

Seda, kui suureks on vastuseis peaministri turureformidele kasvanud, näitas teisipäevane hääletus Briti parlamendi alamkojas. Ülikoolide rahastamise uus süsteem läks läbi vaid viie enamushäälega. Seda ajal, mil Briti Tööparteil on alamkojas kirjade järgi 161kohaline enamus. Partei traditsioonilisemale tiivale on probleemiks ainuüksi mõte turumehhanismide toomisest haridussüsteemi. Ülikoolis õppimist on ikka käsitletud kui õigust, mis peab olema kõigile võrdselt kättesaadav, ning mida tuleks rahastada maksudest.

Valitsuse ettepanek oli aga lubada ülikoolidel õppemaksu peaaegu kolmekordistada 3000 naelale aastas (68 100 kroonile) ? mis tooks alarahastatud ülikoolidele ca 22,7 miljardit krooni aastas lisa. Õppemaks vormistatakse intressivaba laenuna, mille tagasimaksmine algab pärast tööleminekut. Süsteem jõustuks 2006. aastast ning kriitikute rahustamiseks lubas valitsus selle aastal 2009 uuesti üle vaadata.

Vaevaliselt läksid läinud aasta lõpus alamkojast läbi ka uuendused Briti tervishoiusüsteemis, kus Tööpartei 161kohaline enamus kahanes kõigest 17-le. Ka siin oli Blairi reformide eesmärk parandada teenuste kvaliteeti era- ja avaliku sektori tihedama koostöö ning valikuvõimaluste suurendamisega. Valitsuse ettepanek oli luua nn sihtasutus-haiglate süsteem, mis annab haiglatele suurema otsustusõiguse ning võimaluse erakapitali kaasamiseks.

Pärast valitsuse eelnõu ülinappi läbiminekut läinud nädalal hoiatasid parteikaaslased Blairi, et ta nende lojaalsust enam sel moel proovile ei paneks. Läbikukkumisest päästis Blairi väidetavalt vaid rahandusminister Gordon Browni sekkumine ja viimase minuti lobitöö, mis sundis osa reformivastaseid poolt vahetama. Blair aga ütles, et vajab ka edaspidi partei toetust raskete otsuste langetamiseks ning visandas juba järgmiste reformide piirjooned hariduse, tervishoiu ja politseitöö juhtimise ümberkorraldusteks.

Paraku ei saa Blair jätkata, nagu poleks midagi juhtunud. Kui suhted parteiga ei parane, võivad kasvada nõudmised Blairi väljavahetamiseks rahandusministri Gordon Browniga. Brown esindab partei traditsioonilisemat tiiba ning on juba mitu aastat oma tundi oodanud. ?Blairist on saanud partei ja rahandusministri vang, kes on võimul viimase armust,? ütles Oxfordi ülikooli professor Vernon Bogdanor oma analüüsis. Tema hinnangul on Blairi valitsus Suurbritannias praegu ainuke arvestav reformijõud, mis aga on maad andmas Browni traditsioonilisemale sotsiaaldemokraatiale.

Tööpartei traditsioonilisema leeriga on vastuolus ka Tony Blairi välispoliitika. Läbi aegade Briti välispoliitikat iseloomustanud külma arvestuse ja oma riigi huvide esikohale seadmise asemel on Blairi valitsus välispoliitikasse toonud moraali- ja inimõiguste printsiibi. Blair viis Briti väed Kosovosse ja Afganistani ning toetas Iraagi ründamist. Mitmed parteikaaslased pole Blairile USA toetamist Iraagi sõjas andestanud. Seda enam, et sõja põhjuseks olnud massihävitusrelvi pole üheksa kuud pärast Saddam Husseini kukutamist veel leitud. Selle asemel on nii Valge Maja kui Briti valitsus tunnistanud luureandmete ekslikkust.

Läinud nädalal pääses Blair süüdistusest, et valitsus on Iraagist lähtuvat ohtu teadlikult liialdanud ja avalikkusele valetanud. Samas näitasid vahetult pärast sõltumatu kohtuniku Lord Huttoni raporti avalikustamist korraldatud arvamusküsitlused, et suurem osa britte umbusaldab pigem BBCd kui valitsust ning nõuab sõltumatu uuringu korraldamist ka Iraagi sõjani viinud asjaolude väljaselgitamiseks. Nii oli seegi Blairi võit mõru kõrvalmaiguga.

Ise on Tony Blair jätkuvalt veendunud, et Iraagi ründamine oli õige tegu ning et Saddam Husseini kõrvaldamine on teinud maailmast ?ohutuma ja parema paiga?. Sama veendunult on Blair valmis kaitsma oma majandusreforme ? võim võimu pärast on Tony Blairi arvates samuti moraalselt vale. Kui aga kriitiline enamus Tööparteist hakkab toetama Gordon Browni ja valitsuse algatused maha hääletab, läheb Blairil raskeks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing