Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikesaagija leidis oma võimaluse lehtpuus
?Lõikan küll lehtpuud vähem kui omal ajal mändi-kuuske, aga raha teenin rohkem,? räägib Kõiv ja lükkab ketassaeraamilt öösel sadanud lund luuaga maha. Saeraam on endiselt õues, aga valmistoodang on juba katuse all. Väike saekaater saab tervenisti katuse alla tasapisi, nii nagu teenistus lubab ja ehituseks aega jääb.
Seitsmendat aastat FIEna tegutseva Kõivu sõnul hakkas ta lehtpuud saagima seetõttu, et ei suutnud enam suurte saeveskitega võidu joosta. ?Suured tegijad on löönud okaspuupalgi hinna lakke,? põhjendab Kõiv. ?Samas ei malda suured tegijad töömahuka lehtpuuga jännata, nemad rõhuvad okaspuu saagimisest saadavale käibele.?
Kõiv peab lehtpuu saagimist väikeste tegijate pärusmaaks. ?Minusugusel on aega ja tahtmist pööritada palki, et sealt võimalikult palju kätte saada,? seletab Kõiv. ?Lepa- ja haavapalk on sageli petlik ? pealt ilus, aga seest mäda ?, olen haava seest isegi linnupesa leidnud.?
Perekond Kõiv üritab palki saagida oma jõududega. ?Kuueteistaastasest pojast Kristjanist on juba suur abi,? tunneb perenaine, kodus kirjastusele meditsiinitekste tõlkiv Heli Kõiv uhkust. Aastas saevad Kõivud umbes 1000 tihumeetrit lehtpuud. Eelmise aasta müügikäive oli veidi rohkem kui pool miljonit krooni.
Lehtpuupalgi ostavad Kõivud peamiselt Järvselja metskonnast ja vähesel määral kohalikelt metsaomanikelt, makstes tihumeetri eest 300?400 krooni. Toodangu tihumeetri väljamüügihind algab 400 kroonist ja lõpeb 5000 krooni lähedal. Kehvemad jupid lähevad alusetegijatele, kvaliteetse oksatu saematerjali ostab Tartus lehtpuust voodrilaudu valmistav OÜ Ha-Serv. Haava ja lepa saagimisel kehtib rusikareegel, et kui palgist tuleb 10 protsenti oksatut planku, on väga hästi, ja kõik, mis üle selle, on ülihästi.
Ha-Servi ostu- ja müügijuht Jaanika Simso peab Vahur-Oliver Kõivu usaldusväärseks partneriks. ?Tema toodangumaht pole teab kui suur, kuid pakutav oksavaba toodang on olnud kvaliteetne,? hindab Simso. ?Me ei tee vahet suuremal ja väiksemalt tarnijal, vaid maksame vastavalt toodangu kvaliteedile.?
Suur osa väikestest lehtpuud töötlevatest saekaatritest hakkas männi ja kuuse asemele lehtpuud lõikama viis-kuus aastat tagasi. Nüüd, kui kohaliku okaspuutoorme põud üha süveneb, prognoositakse taas väikesaeveskite lehtpuule ümberprofileerimise lainet.
?Konkurents lehtpuusaagijate turul suureneb kindlasti, sest okaspuupalgi hind üha kallineb,? räägib Ida-Virumaal Iisakus viieliikmelisele perele kuuluva OÜ Tisler juhataja asetäitja Marek Tisler. ?Pisikestel saekaatritel ei jää muud üle, sest midagi on vaja saagida, et tööd teha.? Perefirma Tisler töötleb aastas ligi 3000 tihumeetrit peamiselt haavapuud.
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori asetäitja Märt Riistop on veendunud, et kuhugi ei kao ka vajadus okaspuud saagivate väikeste saekaatrite järele. ?Külamehest metsaomanik ei müü maksuseaduste iseärasustest tulenevalt sageli mitte okaspuupalke maha, vaid laseb need külamehest saekaatriomanikul lauaks lõigata,? selgitab Riistop. ?Ka väikesed ehitusfirmad otsivad väiksemaid tegijaid, sest suurte saeveskite manu pole neil asja ja saematerjali hulgimüügivõrk on meil kahjuks kehvalt välja arendatud.?