Vallalisena esinev abikaasa võib salaja ühisvara maha müüa

Enn Tosso 02. veebruar 2004, 00:00

Tallinna notari Jaan Hargi sõnul esineb abikaasade ühisomandiga probleeme. ?Kuna reeglina kinnistusraamatusse ei lase inimesed ennast ühisomanikena kanda, siis on jäetud abielulisuse avaldamine lepingupoole enda ülesandeks. Kui kodanik tuleb oma maja müüma ja kinnitab, et ta on vallaline ja tegu ei ole ühisvaraga, siis sellega asi piirdubki,? räägib notar. ?Muidugi püüavad notarid ka rahvastikuregistrist kontrollida, kuid sealsed andmed on üsna valed ja kajastavad reeglina samuti isiku enda avalduse alusel tema perekonnaseisu.?

Kuna puudub pädev register, siis jääb loota ainult isiku aususele.

?Perekonnaseaduse reform on takerdunud, mille kohaselt pidi muutuma ühisvara regulatsioon lahusvara regulatsiooniks, nagu see on nt Saksamaal ? meie eeskujumaal tsiviilõiguse vallas,? sõnab Hargi.

Lahusvara regulatsioonis on põhimõte ? kelle nimele asi on registreeritud, selle oma see ka on.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhi Jaanus Lauguse sõnul ei kaasne ostjale mitte mingeid nõudeid, ka siis, kui abikaasa saab vara iseseisvalt ilma nõusolekuta müüdud. ?Sest kahju saanud abikaasal tekib nõudeõigus oma teise poole suhtes, ta teeb kohtusse hagi ja nõuab abikaasalt 50% ühisvara müügist saadud tulust välja. Tehingut tagasi ei pöörata,? sõnab Laugus.

Perekonnaseisuameti juhataja Karin Kase sõnul on rahvastikuregistri andmebaasis perekonnaseis oma olemuse poolest ütlusepõhine, st inimene on ise seda suusõnaliselt määratlenud. Õiguslik alus perekonnaseisule tekib alles sellest hetkest, kui rahvastikuregistri andmebaasi lisatakse abielu- ja lahutuseaktide andmed (perekonnaseisuaktid).

Kase sõnul sisestatakse küll praegu Eesti Vabariigi perekonnaseisuosakondades vanasid perekonnaseisuakte, kuid tegemist on väga pikaajalise ja kalli tööga.

?Seetõttu puudub perekonnaseisuametitel võimalus öelda üksnes inimese nime alusel perekonnaseisu kohta andmeid, millel oleks juriidilist kaalu. Otsingumehhanism toimub arhiivist abielu registreerimise aja, -nime ja -koha järgi,? räägib Kask.

Tavainimene vaevalt aga selliseid andmeid teab. Kase sõnul on eraelulistele isikuandmetele avaliku teabe seaduses ja isikuandmekaitse seaduses sätestatud ka juurdepääsupiirangud.

Isiku perekonnaseis kuulub eraeluliste andmete hulka, kuid perekonnaseisuasutusel haldusasutusena on õigus teabe väljastamisel kaalutleda erinevate huvide vahel.

?Kinnisvara ostu-müügitehingute käigus nõuavad notarid perekonnaseisuametitest siiski vajadusel välja ka vajalikke perekonnaseisudokumente,? räägib Kask.

- Lauri Laanoja, Arco Vara Tallinna büroo maakler

Enne maaklerlepingu sõlmimist ning müügi alustamist selgitab maakler välja müüdava objekti kuulumise või mittekuulumise abikaasade ühisvara hulka. Maakler lähtub seejuures küll põhjalikuma kontrollimisvõimaluse puudumisel peamiselt müüja kinnitustest, kuid teavitab samas müüjat abikaasa nõusoleku vajalikkusest.

Väljavõtte rahvastikuregistrist, selgitamaks müüja perekonnaseisu, saab tellida notar. Juhul kui müüja peaks esitama valeandmeid perekonnaseisu osas, kinnitades ka notariaalset lepingut sõlmides oma väidete tõesust, pole ostjal põhjust muretsemiseks.

Vastutust ebaõigete andmete esitamise eest kannab müüja ning heauskne ostja on täievoliline objekti omanik. Nimetatud probleemi kohtab praktikas siiski harva, sest nii maakler kui ka notar teevad enne müügilepingu sõlmimist omapoolse eeltöö. Sel juhul puuduvad heausksel ostjal riskitegurid ning oht soetatud vara kaotada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:09
Otsi:

Ava täpsem otsing