Eesti jalats otsib teed kohalikule turule

Artikkel

- Uudised
- Inno Tähismaa
- 2. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti jalats otsib teed kohalikule turule
Reedel korraldas Polaria koostöös müügiettevõttega AS Kington Laulasmaa konverentsikeskuses esimese kodumaise jalatsitootjana uue mudelivaliku esitluse. Tegemist on 2004. aasta sügiskollektsiooniga, mis peaks mõne kuu pärast poodidesse jõudma. Esitluse mõte oli tutvustada jalatsipoodide esindajatele Eestis toodetud kvaliteetset jalatsit, mille turuosa on seoses välismaiste jalatsite sissevooluga kukkunud paari protsendini.
Polaria võttis ette muutuse, sest tootmismahud ja käive on viimaste aastatega kukkunud, seda peamiselt nõudluse vähenemise tõttu eksporditurgudel. Oma hiilgeajal aastatel 1994?1998. tootis ettevõte sada tuhat paari jalatseid aastas ja eksport moodustas poole. Viimase nelja aastaga on tootmismaht kaks korda vähenenud ja eksport langenud kolmandikuni käibest.
Polaria puhul on tegemist endise Kommunaari tehasega Tallinnas, millel on aastatepikkused kogemused kohalikule tarbijale jalatsite tootmiseks. Ettevõtte juht Arnold Vall ütles reedel paarikümnele kaubandusesindajale, et kvaliteet on ettevõtte edasises arengus esmatähtis. ?Plaanid hõlmavad töö- ja teenistusjalatsite osatähtsuse suurendamist ja koostöö laiendamist ametkondadega,? lisas Vall.
Vall ütles, et ettevõttel on plaanis oma praegustest ruumidest Mustamäe tee alguses välja kolida ning ruumid rendile anda. Tootmine on kavas aegamööda viia linnast välja. Polaria toodete müük on üle antud ASile Kington, mida juhib Arnold Valli tütar Klaarika Vall.
Eesti ühe juhtiva jalatsitootja, Tartus asuva ASi Samelin juht Leida Kikka ütles, et nendel ekspordiga probleeme ei ole. ?Vastupidi,? ütles ta, ?Euroopa Liidus on lihtsam hakkama saada. Olen optimistlik.? Näiteks on võimalik siis kanda saabastele silt Made in EU.
Kikka ütles, et ekspordil pole häda midagi, aga Eesti turule on raske sisse pääseda. Paljude kaubanduskettide välismaalastest omanikud pole Eesti kaubast huvitatud.
Samelin on endine naha- ja jalatsivabrik, mis sai tuntuks nn Tartu tossude ja kirsasaabastega. Praegu on Samelin keskendunud töö- ja kaitsejalatsitele, näiteks toodetakse Norra riigi tellimusel sõdurisaapaid. Viimasel paaril aastal on tehas tootnud beebijalatseid.
Pessimistlikumalt on meelestatud Eesti suurima jalatsitööstuse ASi Reester juht Juri Ivanov. Tema sõnul on seoses Euroopa Liiduga tekkinud tööjõuturul hinnatõusu ootused. Lisaks tööjõukulule lähevad kallimaks transport ja elekter. ?Ei teagi, mida teha,? rääkis Ivanov. Reester tegeleb peamiselt tööjalatsite tootmisega Soome ja Rootsi turule.
Eestis on kaheksa suuremat jalatsitootjat. Polaria, Samelini ja Reesteri kõrval tegutsevad AS Wallise ja OÜ Välk Tallinnas, OÜ Ritico ning AS Abris Võrus ja AS Moon Valgas.
Hetkel kuum