Maksuamet valmistub ABTGd maksustama 16 miljoni krooniga

Maksuamet teatas ettevõttele saadetud kahes kontrollaktis, et arvestas ABTG-le 2001. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest 5,3 miljonit krooni käibemaksu ja täiendavalt ligi 11 miljonit krooni tulumaksu.

ABTG pole tegelikult puidu saamiseks oma raamatupidamises kajastatud tehinguid teinud ja kantis ettevõttest pangaülekannetega kümmekonnale allhankijale 31 miljonit krooni välja, tegi maksuamet kolm aastat kestnud revisjonist järeldused, ehkki tunnistas sellesama puidu eksporti.

Maksu- ja tolliamet hindas puidu ostutehingud fiktiivseteks seetõttu, et allhankijad esitasid ABTG-le kauba päritolu kohta valeandmeid ja võltsitud dokumente. Kust puit pärines, kes seda raius ja maksud tegelikult tasumata jättis, ei suutnud maksuamet tuvastada.

Petuskeemi tõestamiseks kontrollis maksuamet väidetavalt metsa müünud kinnistuomanikke ja metsatehingute vahendajaid. Mitmed kinnistuomanikud ütlesid, et nende allkirjad vahendajate ja ABTG allhankijatega sõlmitud raieõiguste müügi lepingutel ja metsateatistel on võltsitud või et nad ei mäleta sooritatud tehinguid. Enamik küsitletud vahendajaid nimetas end tankistideks. Üks tankist suri enne, kui maksuamet jõudis ta üle kuulata.

Ühe kurioosse näitena moondus asotsiaalist Kohtla-Järve elanik Kaljo Viitla pärast identiteedi vargust ABTG-le metsa müünud riiulifirma Franscorp OÜ juhiks Kalju Viitlaks. Kes dokumentide võltsimist ning metsa raiet korraldanud Kalju Viitlana tegelikult esines, pole seni teada.

Mitmel juhul ilmnes, et ka ABTG-le esitatud metsaomanike isikukoodid, katastritunnuste numbrid ja kinnistute suurused olid valed. Mõned kinnistusteatised olid allkirjastatud fantoom-kohtunikuabide poolt. ABTG petturitest allhankijad olid äriregistrisse kantud olematutel aadressidel.

Indrek Mandre eitab suurpettuse korraldamist, selles osalemist ning isikliku kasu saamist. ABTG maksis talle esitatud arved välja alles pärast seda, kui oli ostetud puidu kätte saanud. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt vastutavad raie seaduslikkuse eest ABTG allhankijad.

Revisjoni käigus pakkus Mandre maksuametile abi tegelike petturite kättesaamiseks, kuid maksuamet keeldus sellest. Maksupettuste uurimise keskus (MUK) keelas Mandrel tegelikke pettureid omal käel välja selgitada, sest tõlgendas seda uurimise segamise ning tunnistajate mõjutamisena.

Maksuamet pidas 2001. aastal kinni 10,2 mln krooni ABTG enammakstud käibemaksu. Riigikohus tunnistas peatamise seadusevastaseks ning käskis ringkonnakohtul kaebus uuesti läbi vaadata. Ringkonnakohus jättis tänavu jaanuaris jõusse oma varasema otsuse maksuameti kasuks. ABTG kaebab otsuse edasi.

Autor: ÄP Online