Telekomi müük: ettevaatust laristamisoht!

ÄP 03. veebruar 2004, 00:00

Rahandusminister töötab välja stsenaariume, kas ja millal ning kuidas peaks riik müüma oma 27,23 protsendi suuruse osaluse Eesti Telekomis. Spekuleeritakse, et riik loobub oma osalusest juba enne maid, sest mais tohib Telekomi suuromanik TeliaSonera ettevõttes oma osalust suurendada. Praegu kuulub TeliaSonerale 49% aktsiatest.

Toimetuse arvates ei tohi Telekomi osaluse müügist saadavaid miljardeid kulutada väikestele lühiajalistele projektidele, rääkimata riigi jooksvate kulutuste katmisest. Müügiraha sobib investeerida vaid n.ö taastootvatesse tõsiseltvõetavatesse projektidesse. Mõned märksõnad siia juurde ? haridusreform ja infrastruktuuri objektide rajamine.

Poliitikute vastupanuvõimest suurele raha annab aimu eelmine Telekomi osaluse müük 1999. aastal, kus üle 3 miljardist kroonist läks ligi miljard krooni koheselt riigi jooksvate kulutuste katmiseks ja vahetult enne Riigikogu valimisi pensionite tõstmiseks.

Jah, aga riigil on raha vähe ja summa on tõesti suur, sealt jätkub ju kõigile - hakkavad varsti pärast müügiraha kätte saamist kõlama argumendid. Ent Eesti riigil ei ole karjuvat rahapuudust. Näiteks arvestuslikult aastas umbes 700 miljonit krooni maksva tulumaksureformi käivitamine ei lükatud edasi rahapuuduse tõttu, vaid vajaduse tõttu säilitada võimul olev koalitsioon. Pealegi, eelmise aasta riigieelarvesse laekus 1,8 miljardit krooni prognoositust enam, seega riigi rahanappusest ei saa kindlasti rääkida.

Osaluse müügist Telekomis teenib riik hinnanguliselt 4,4-5 miljardit krooni. Telekomi aktsiate müügist teenitava summa kiire laiali laristamine võib lüüa bumerangina meid kõiki. Üksikinimese tasandil tundub raha jagamine esmapilgul hea. Saaksime tinglikult kõik, alates imikutest kuni vanuriteni umbes 3500 krooni peo peale. Samas aga annaks vastutustundetu raha laristamine hoogu niigi kiirenevale hindade tõusule.

Ning mis vast veelgi hullem, see tekitaks inimestes üha suuremat sõltuvust riigi rahakotist ja muidugi suurendaks ametnike mugavust. Riigijuhid viskaksid peast mõtte säästlikust riigist, väikseid projektikesi ja uusi toetuseliike hakkaks tulema robinal.

Pärast miljardite kulutamist saabub aga aasta pärast taas kainenemise hetk ning püksirihma tuleb kõvasti koomale tõmmata. Ent juba on uued toetused sisse kirjutatud riigi eelarvesse, inimesed riigi abiga arvestanud jne. Kulutuste järsk kokku tõmbamine saab olema valuline protsess muidugi ametnikele, kuid eelkõige riigi rahakotist sõltujatele.

Äripäev on rahvaliitlase Janno Reiljaniga ühte meelt ? ei ole mõtet panna Telekomi müügiraha kuhugi Saksa panka stabilisatsioonifondi madalat intressi koguma. Kuid selle laiali jagamine päevaprobleemide lahenduseks oleks veel hullem.

Toimetus loodab, et riigijuhid suudavad säilitada selles miljardite mängus külma pead. Enne kui otsustada lõplikult Telekomi aktsiate müük, tuleb välja valida ka investeerimisprojektid, kuhu saadud raha suunatakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing