ELi riigid seavad Ida-Euroopa tööjõule üha enam tõkked

Viimaseks taganejaks on Suurbritannia, kus peaminister Tony Blair andis sel nädalal korralduse töötada Briti sotsiaalkindlustussüsteemi kaitseks välja rangemad normid Ida-Euroopa sisserändajatele.

Tõuke andis nii Rootsi peaminister Göran Persson, kes läinud reedel teatas, et Rootsi ei saa lubada ?sotsiaalset turismi? ning peab end kaitsma, kui ka Briti ajakirjandus, mis on käivitanud kampaania immigratsioonilaine vastu Ida-Euroopast.

Tööturu avada lubanud riikidest on üksteise järel kitsendustest teatanud Taani, Holland ja Rootsi. ?See tekitas väga üksildase tunde,? tunnistas üks Briti diplomaat ajalehele Financial Times. ?Võite ette kujutada, millised pealkirjad see tabloidides annab ? meil tuli midagi ette võtta.?

Samas rõhutasid Briti ametnikud, et Tony Blair ei käskinud piirata tööjõu vaba liikumist. ?Briti ametlik seisukoht ei ole muutnud. Usume, et tööjõu vaba liikumine on kasulik,? tsiteeris Financial Times.

Kitsendused võivad tähendada näiteks nõuet, et Briti sotsiaalkindlustussüsteem laieneb teiste ELi riikide kodanikele alles pärast seda, kui nad on riigis elanud ja töötanud kindla perioodi. Täpsemad reeglid valmivad lähinädalatel.

Lisaks on Suurbritannia jätnud omale õiguse riiki saabujate arvu edaspidi piirata, kui tegelik sisseränne peaks ületama algsed ootused. Briti siseministeeriumi hinnangul saabuks ELi uutest liikmesriikidest 5000?13 000 sisserändajat aastas.

Hollandis, kus majanduskasv kiratseb ning tööpuudus ja vaenulikkus sisserändajate vastu kasvab, tegi valitsus läinud kuul otsuse sisserändajate arvu piirata. Ametlikult ei ole piire sulgetud, kuid kuni 2005. aasta 1. maini võib tööloa saada 22 000 inimest uutest liikmesriikidest. Kui arv varem täis saab, on valitsus lubanud poliitika ümber vaadata. Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo CPB hinnangul saabuks uutest liikmesriikidest aastas 5000?10 000 sisserändajat.

Taani ütleb samuti, et tööjõu liikumisele piiranguid ei tehta. Küll aga kitsendati osasaamist Taani sotsiaalkindlustussüsteemist. Toetusi ei saa näiteks töö otsimise ajal. Kui kuue kuu jooksul pole kindlat töökohta leitud, tuleb riigist lahkuda. Kui aga õnnestub töö leida, siis erinevalt praeguste liikmesriikide kodanikest on uute liikmesriikide kodanikel Taanis vaja elamis- ja tööluba. See peab tagama, et inimene töötab vastavalt Taani tööturu tingimustele ehk mitte liiga madala palga eest.

Rootsis plaanib valitsus eelnõu oma sotsiaalkindlustussüsteemi kaitseks parlamenti saata lähinädalate jooksul.

Idaeurooplastele kaalub piiranguid ka Norra, mis vastavalt Euroopa majandusühenduse lepingule peab oma tööturu avama. Läinud nädalal ütles Norra regionaalminister Erna Solberg, et valitsusel tuleb kaaluda üleminekuperioodi sisseseadmist. Põhjala Ministrite Nõukogu uuringu järgi tuleks Norrasse aastaks 2008 ligikaudu 5000 sisserändajat ELi uutest liikmesriikidest.

Sama uuring ütleb, et palgatingimused ja kõrge tööpuudus uutes liikmesriikides lubab ennustada suurt väljarännet. Enamik siirduks aga Austriasse või Saksamaale, mitte Skandinaaviasse. Saksamaa ja Austria olid need riigid, kelle pealekäimisel otsustas Euroopa Komisjon Ida-Euroopa tööjõu vabale liikumisele kuni seitsmeks aastaks piirangud kehtestada. Enamik riike otsustas seda võimalust kasutada.