Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haldur kinnitas Remeti tütarfirma pankrotti
Pankrotihaldur Aivar Leismanni koostatud aruande kohaselt oli Remeti tütarfirmal Remet-Remondil 31. juuli 2003. a seisuga, mil alltöövõtja Pärnu kontserdimaja päevilt AS Clik pankrotihoiatuse tegi, vara 4,1 mln krooni ja kohustusi 4,2 mln krooni. Leismann ütles kohtule, et lisaks on talle helistanud kümme ettevõtet, kellel on Remet-Remondilt juba tehtud tööde eest raha saamata.
Pankrotitoimikule lisatud tõendid näitasid, et esines päevi, kus Remet-Remondi saldo pangakontodel oli õhtuks vaid 30 000 krooni. Vallas- ja kinnisvara, millest nõudeid katta, ettevõttel aga pole.
Remet-Remondi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi ei nõustunud pankrotihalduri järeldustega. ?See on eide jutt, et kümme inimest on helistanud ja on mitmeid võlgu,? lausus Hallmägi. ?Isegi kui (nende seas ? toim.) on korralikke võlgnikke, tuleb öelda, et aruandebaas on puudulik ja seisukohta võtta ei saa.?
Hallmägi lausus, et Remet-Remondil on vara nii palju, kui seadus ette näeb ning viitas osaühingute 40000kroonisele omakapitali nõudele. Ettevõte tõendab oma maksujõulisust esitatud bilanssidega, millele eraldi tõendeid lisada ei soovi. ?Tegemist on võlgnikuga, kellel pole maksuvõlgasid,? märkis Hallmägi.
Remet-Remondi kaitseks Cliki eest esitas Hallmägi kohtule mullu oktoobris-novembris ülesvõetud fotod Pärnu kontserdimaja rikkis orelist, mis tema sõnul õigustasid ventilatsioonisüsteemide paigaldajale Clikile tööde eest maksmata jätmist.
Cliki esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma avaldas arvamust, et sellised tõendid on viimasel hetkel otsitud ning ei õigusta makse kinnipidamist poolteist aastat.
Tänaseks salastatud maksuameti dokumendiregister näitas eelmisel nädalal, et maksuamet menetleb Remet-Remondi väärteoasja. Väärteomenetlus viitab võimalike maksuõigusrikkumiste kõrval ka sellele, et ettevõtte raamatupidamine ei kajasta majandustehinguid vastavalt seadustele.
Jaanuaris toimunud pankrotimenetluse eelistungil kinnitasid nii Clik kui ka Remet-Remondile pankrotiavalduse teinud AS Kelmo, et võlgniku käitumine viitab otseselt makseraskustele. Clik nõuab Remet-Remondilt 150 000 krooni, millele lisanduvad eraldi nõudena viivised. Kelmo aga Pärnu kontserdimaja ehituselt saamata jäänud 708 000 krooni.
Möödunud nädal rahuldas kohus osaliselt Pärnu kontserdimaja ripplagesid ehitanud KMR Vara nõude Remet-Remondi vastu. Maksmata raha pärast vaidleb Remet-Remont veel Fectori ja Element Ehitusega, teine Remeti tütar Remet-Ehituse OÜ Haapsalu ettevõtte A&T Elektriga ja Remet ise Toompea kahe maja omaniku OÜ Murbaraniga.
Remet-Remondi pankrotiprotsess jätkub 9. veebruaril.
?Ajutine pankrotihaldur ei täpsustanud, et tegemist on kohustustega, mille maksetähtaeg ei ole veel saabunud,? kommenteeris ASi Remet juht Tõnu Altnurme. ?Tulenevalt lepingutest on Remet-Remondil bilansi koostamise hetkeks esitamata arveid üle 100 000 krooni. Tänu protsessi ühekülgsele kajastamisele on häiritud nii Remeti kui tema tütarfirmade tegevus. Samas saab enamik meie koostööpartnereid meie olukorrast õigesti aru ning mõistab, et koostöö Remetiga on kasulik.?