Riigikontroll kritiseerib ettevõtlustoetusi

Kristiina Randmaa 04. veebruar 2004, 00:00

Riigikontrolli auditist selgub, et aasta pärast riigi toetuse saamist ei tegutse enam või on oma tegevuse ajutiselt peatanud viiendik riigi raha saanud ettevõtetest.

Sealjuures hindavad toetuse jagajad õnnestumisi selgelt üle ? tööturuameti (TTA) hinnangul oli ebaõnnestunud projektide osakaal 1?3%, EASil 10%, KredExil 5%. Seda kinnitasid ka Äripäeva tehtud telefonikõned viie maakonna ettevõtluskeskusesse, kelle töötajad ei osanud nimetada ühtki luhtunud riigi toetust saanud projekti.

Lisaks leidis riigikontroll, et ligi veerand raha saanud ettevõtetest ei loonud ühtegi töökohta, kuigi see oli tungivaks soovituseks toetuse saamisel. Suurem osa uutest töökohtadest tekkis KredExi laenu võtnud ettevõtete kaudu, oluliselt vähem EASi infrastruktuuritoetuste või stardiraha kaudu.

Auditist selgub, et ligi 25% ettevõtetest olid korduvalt samale projektile riigilt raha saanud.

Kuigi riigi prioriteet on toetada ekspordisuutlikke ja innovaatlisi tootmisettevõtteid, näitas audit, et 60% alustavatest ettevõtetest olid teenindajad. Lisaks koondusid toetused nn populaarsetesse valdkondadesse (tekstiil Ida-Virumaal, turism ja teenindus Pärnumaal). Ülevaate saamiseks majandusharust kasutasid toetuste jagajad telefoniraamatu lehitsemist, mainib riigikontroll.

Riigikontrolli tulemusauditi peakontrolör Märt Kivine märkis, et kindlasti ei vastuta probleemide eest toetuste jagajaid, vaid pigem ministeeriumid. ?Valitsus peaks kokku leppima, mis on toetuse andmise eesmärgid,? ütles ta. Sellega viitas Kivine riigi arengudokumentidele, mis märgivad, et riigi eesmärk on eelkõige uute töökohtade loomine. Auditist aga selgus, et EAS ja tööturuamet pidasid otsuste tegemisel loodavatest töökohtadest olulisemaks äriplaani atraktiivsust.

?Võib-olla suutis mõni toetust saanud ettevõte saada konkurentsivõimelisemaks, aga ei suutnud uusi töökohti tekitada,? oponeeris riigikontrolli hinnangule majandusminister Meelis Atonen. Tema sõnul kaalub konkurentsivõimelisus üles uute töökohtade loomise.

Tööturuameti peadirektori Mati Ilissoni sõnul on riigikontrolli kriitika paljuski põhjendatud ja paneb arutlema, mis on riigi prioriteet.

Riigikontroll auditeeris 2002. ja 2003. aasta ettevõtlustoetusi neljas maakonnas.

EAS jagab tänavu ettevõtlustoetusteks 759 miljonit krooni. Tööturuamet jagas mullu töötutele 145 miljoni krooni erinevaid toetusi. KredExi ettevõtlustagatised küündisid eelmisel aastal 159 miljoni kroonini.

Kaks EASi ettevõtlustoestust saanud ettevõtjat ütlesid, et stardiabi taotlemine oli üle ootuste lihtne.

?Öeldi, et tugev äriplaan oli,? ütles Pärnumaal 30 inimest mahutava Moka Turismitalu asutanud FIEna tegutsev Sirje Treimann. 2002. aasta suvel turismitalu kolme toa sisustamise ja vannitoa ehitamise jaoks 50 000 krooni saanud Treimann käis enne projekti kirjutamise kursustel, kus valmis ka oma ettevõtmise taotlus.

Jõgevamaal Kallastel metsa- ja kalatöötlemise masinate remonditöökoja Peipsi Servis asutanud Taavi Pirk ütles, et tema kirjutas projekti ?oma mõistusega?. ?Ega ta väga keeruline olnud,? kommenteeris ta 100 000 krooni saamist EASist.

Kui Pirki sõnul poleks ettevõtmine ilma stardiabita teoks saanud, siis turismitalu perenaine Treimann märkis, et tema ettevõtmine oleks stardiabita vaid viibinud, kuni aasta.

Kui Pirk on pärast poolteist aastat tegutsemist jõudnud soovitud kahe töökohani, nagu EAS soovitas, pole Treimann lisajõudu palganud. Talu aitab korras hoida tütar, vahel käib ka mitteametlikult üks abiline. ?Loodan, et tulevaks suveks saan kellegi,? ütles ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2011, 07:50
Otsi:

Ava täpsem otsing