Riigikontroll teeb ettevõtlusabile etteheiteid

ÄP 04. veebruar 2004, 00:00

Kaheksa erinevat, kuid sarnaseid probleeme, sihtgruppe, eesmärke ja tegevusi käsitlevat arengukava ei ole loonud selgust, mida riik soovib ettevõtteid toetades saavutada. Arengukavasid läbiv probleem on Eesti püsivalt kõrge ja maakonniti erinev töötuse määr. Riigi taotletavate eesmärkide paljususe ja selgete valikute puudumise tõttu mõistavad jagamisega tegelevad rakendusüksused ettevõtlustoetuste eesmärki erinevalt. See on viinud olukorrani, kus raha kasutatakse küll ettevõtluse toetamiseks, kuid toetuste jagamisel uute töökohtade loomise olulisust ei rõhutata.

Ettevõtlustoetusi jagades on peetud uute töökohtade loomise kriteeriumist olulisemaks äriplaani kvaliteeti, mille hindamiseks aga ühtne, kõiki rakendusüksusi hõlmav metoodika seni puudub. Riigikontrolli hinnangul on otsuste langetamine seetõttu ebaühtlase kvaliteediga ning toetatavate ideede seos tegeliku ettevõtlustegevusega osutunud nõrgaks.

Riik ei ole määratlenud, milline on aktsepteeritav ebaõnnestunud projektide osakaal ning kas ja millised erisused on lubatavad regiooni eripäradest tulenevalt. Aasta pärast toetuse saamist ei tegutse enam või on oma tegevuse ajutiselt peatanud 20% Riigikontrolli külastatud ettevõtetest, kusjuures mittetegelevate osakaal oli suurim (32%) tööturuameti stardiabi saanute ja väikseim (5%) laenutagatist kasutanute hulgas.

Rakendusüksustel endil täpne ülevaade reaalselt mittetegutsevatest ettevõtjatest puudub, kuid nende hinnangul on ebaõnnestunud projektide osakaal tööturuameti stardiabi puhul 1?3%, EASi toetustel umbes 10% ja KredExi laenutagatisel 5%.

Puudub teave tegelikult loodud töökohtadest, on teada ainult toetusesaajate poolt loodetavate/lubatavate töökohtade arv. Kui toetust jagab ühele projektile mitu rakendusüksust, läheb loodetud töökohtade hulk loodud töökohtadena mitmekordselt arvesse. On teadmata lisandunud ja samaaegselt kadunud töökohtade vahekord, mistõttu puudub ülevaade, kas ja kui palju toetuste tulemusena töötamisvõimalused reaalselt suurenesid.

Ligi pool riigi ettevõtlusse sekkumise tulemusena ellu viidud projektidest oleksid ettevõtjate hinnangul teostunud ka ilma toetuseta. Ettevõtjate toetamine ei tohiks endaga kaasa tuua kogu äririski kandumist riigile ja ettevõtja ressursside asendamist riigi rahaga. Riigikontrolli külastatud ettevõtetest oli riigilt korduvalt samale projektile toetusi saanud 25%. Teistest allikatest (välisriikide fondid jms) toetatud ettevõtetega kokku ulatub korduvalt oma projektile lisaraha saanud ettevõtete protsent 30ni.

Riigikontrolli audit: Ettevõtlusse suunatud toetuste tulemuslikkus töökohtade loomisel regioonides

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2011, 07:50
Otsi:

Ava täpsem otsing