Turvasüsteem tasuks rakendada juba ehituse ajal

OÜ Telealarm juhataja Tõnu Kutsar soovitab eramu turvamiseks planeeritava valvesignalisatsiooni ehitusjärgus osaliselt tööle rakendada, sest pidev mehitatud valve on kulukam ning juhuslike inimeste palkamine öövahiks võib halvemal juhul lõppeda tulekahjuga.

?Samuti on töömeeste palkamine valvuriks seotud mitme riskiga, näiteks valvur ise võibki vargaks osutuda,? räägib Kutsar.

Signalisatsioonikaablid paigaldatakse hoonesse tavaliselt pärast seda, kui aknad on ette pandud, samal ajal tekib ka vajadus hoone ja selles olevate tööriistade ning muu vara turvamiseks. Kutsar jagab signalisatsiooni paigalduse eramusse kahte etappi: esiteks kaabeldustööd ja samal perioodil teatud osa signalisatsiooni tööle rakendamine; teiseks signalisatsioonisüsteemi paigalduse lõpetamine pärast ehitustööde lõppu. ?Turvafirmaga võiks sõlmida valvelepingu juba esimeses etapis,? sõnab Kutsar.

Hoonele tuleks turvasüsteem kohe kavandada, et ehituse käigus saaks kaablid paigaldada. Kui siseviimistlus on tehtud, nii et suuremat tolmu enam pole, siis tuleks süsteem ka kohe tööle rakendada, soovitab Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Veiko Jürisson.

Tõnu Kutsar hoiatab, et ehitusaegsed lahendused võivad põhjustada nii omanikule kui ka signalisatsiooni paigaldajale mitmeid probleeme, kus süüdlast on raske tuvastada. ?Näiteks võib ehitajapoolne signalisatsioonikaabli vigastamine (lühistamine) põhjustada signalisatsioonipuldi riknemise. Tihti juhtub, et elektrisüsteemide paigalduse käigus satub 0-juhtmesse ~220 V pinge, mille tagajärjel võib rikneda kogu süsteem või selle toiteplokid,? sõnab ta.

Ajutisi tehnilisi turvalahendusi saab turvafirmadest ja turvaseadmete paigaldusfirmadest teatud tingimustel ka rentida. Kui signalisatsiooni paigaldus tellida paigaldusfirmast, siis tuleks ajutise lahenduse tööle rakendamises eelnevalt kokku leppida, räägib Kutsar. See tähendab teatud lisakulutusi nii paigaldajale kui ka tellijale. Samuti tuleks kokku leppida kulude osas, mis tekivad ehitusaegse ajutise lahenduse vigastamiste ja vigade parandamise tõttu, soovitab ta.

Jürissoni sõnul lasub ehitusperioodil kogu lepingujärgne vastutus ehitajal. ?Mida teeb ehitaja, on ehitaja asi. Risk kujuneb alati väärtustest, mida ehitusel hoitakse (tööriistad, materjalid) ja nendele ligipääsu võimalusest ehk kaitstusest. Ilmselt langeb enamik valveta ehitusobjekte rünnaku ohvriks. Igasugused lukud-tabad soojakute ees ei kaitse tööriistu ega materjale. Kuna ehitusobjektil käib reeglina erinevaid isikuid, siis on suur ka varguste risk tööajal,? räägib ta.

Tööriistu ja ehitusmaterjale on varastel suhteliselt kerge realiseerida, lisab ta.

Kui hoone ehitus jääb pooleli, siis on mõttekas võtta tehnilise valve teenus, mis toimib tavaliselt, ilma ehitusaegse eripärata, soovitab Jürisson.

?Kuid kindlasti peab meeles pidama, et valvefirma ei saa vastutada ründest tekkinud kahju eest. Selle korvab ainult kindlustus,? rõhutab ta.

Paljud inimesed palkavad ehitust valvama lihtsalt inimese tänavalt. ?Ilmselt pole see tark tegu. Oma vara usaldamiseks võõra kätte peab ikka mingi alus olema. Kui on tegu tuttava külamehega, siis on iseasi,? räägib Jürisson.