Eestlaste tagasihoidlikkus messil toob ettevõtetele kahjumit

Oliver Loode 06. veebruar 2004, 00:00

Enamasti ei avalda eestlased messidel vajalikku muljet ja seetõttu on niisugused, enamjaolt riiklikult toetatavad messid madala või isegi negatiivse tasuvusega. Teisisõnu, tüssata saavad nii ettevõtjad kui maksumaksjad.

Probleemi olemust iseloomustab vast kõige paremini mõiste ?hall hiir?, mis ? kui võtta aluseks Eesti stendide tase võrreldes messide keskmisega ? sobiks hästi tänase Eesti tegelikuks märgiks. Tõepoolest, Eesti stendid ongi tavaliselt hallides toonides ning askeetliku kujundusega, kuhu peale vaadates ei saa tihtipeale teada rohkem kui stendi väljapanija nime, kui sedagi.

Nii näiteks oli suhteliselt raske leida jaanuaris Frankfurdis toimunud Heimtex 2004 messil Eesti ühisstendi, kuna seda, et tegemist oli Eesti stendiga, sai lugeda ainult ?Welcome to Estonia? kleepsudelt, mis olid ridamisi kinnitatud stendi ülaservale. Ka ei olnud stend muus osas pilkupüüdev.

Tekib küsimus: miks peaks keegi liginema stendile, mida pole isegi viie meetri kauguselt võimalik identifitseerida?

Oma sellesisulisele küsimusele sain EASi esindajalt vastuse, et ?toode ise peab müüma?. Kui see aga nii oleks, siis ei eksisteerikski turundust ega brände. Vastasel juhul poleks olnud vajadust kogu Eesti märgi kampaania järele, kuna toode, st Eesti, peaks ju ise end müüma.

Kuidas seda nigelat olukorda parandada ja hiirest lõviks saada? Lihtsat vastust sellele küsimusele pole, aga omalt poolt teen siiski kolm ettepanekut:

1. Enne, kui oma stendiga messile minna, tehke korralik messiluure, tutvuge stendide üldise tasemega (millest allapoole ise ei tohiks tulevikus jääda) ning jätke meelde mõned huvitavamad stendikujunduse ja sealsete tegevuste ideed, mida oma stendi puhul kasutada. Teisisõnu, vaadake hoolikalt enda ümber, enne kui hakkate ise messileminekut ette võtma.

2. Seadke stendikujunduse eesmärgiks peatada messikülastajaid, kel polnud eelnevalt plaanis teie stendi juurde tulla. Teisisõnu: olge loomingulised, ärge leppige nelja halli seina ja oma firmanimega. Seejuures mõelge stendikujundusele terviklikult, muu hulgas värvidele, tekstile ja kindlasti ka endale. Mitte tooted, vaid inimesed müüvad.

3. Kohale jõudes tegelege enda ja oma toodangu aktiivse tutvustamisega. Pole mõtet istuda kogu aeg passiivselt leti taga, oodates, et keegi teist huvitub. Mõelge juba varakult välja plaan, kuidas kas või perioodiliste kampaaniate toel enda juurde inimesi meelitada.

Siinjuures sobib positiivse näitena mainida Pärnu kalatootjat ASi Japs, kes ANUGA 2003 messil oli oma räimerullidest uudistoodete aktiivseks tutvustamiseks kohale kutsunud tippkokatiimi Imre Kose juhendamisel, kes mitte ainult ei valmistanud toitu, vaid suhtles heatujuliselt möödakäijatega ning meelitas neid Japsi toodangut maitsma. Osaliselt just sellise aktiivse esitlemise tulemusel sai Japs olulist tagasisidet Euroopa tarbijate eelistuste kohta ning sõlmis väärtuslikke ärikontakte.

Lisaks eestlaste nigelale stendikujundusele on ka nende arusaam messil osalemisest vale. Kujutatakse ette, et messile kohaletule-misest piisab selleks, et tähelepanu äratada, ning jäetakse kasutamata aktiivse tutvustamise võimalused.

Eriti hästi paistis see erinevus jällegi silma ANUGA toiduainetemessil. Samal ajal, kui nt Austria, Itaalia ja Kreeka juustutootjad pakkusid aktiivselt oma hõrkusid tooteid külastajatele degusteerimiseks, olid eestlased piirdunud Atleedi ja teiste Eesti juustusortide tükeldamisega kuubikuteks ning nende väljapanekuga kaussidesse, kust huvilised neid ükshaaval noppida võisid. Tegelikult aga need messikülastajad, kellel puudus eelnev põhjus Eesti juustustendi külastada, kõndisid sellest lihtsalt suure rahuga mööda, mõeldes, millal teisele Austria delikatessjuustude degusteerimisringile minna.

Võrdluseks Heimtexi messi Eesti stendile, mille tuvastamisega oli raskusi, võiks tuua Kölnis toimunud ANUGA 2003 toiduainetemessil osalenud USA piimatööstuse stendi, mida vaadates ei tekkinud küsimust, millega on tegu; ka tekitas stend üldist elevust.

Tagasihoidlikku Eesti stendi võib võrrelda ka firma Gühring stendiga rahvusvahelisel pakendimessil Fachpack 2003, kus tavalist puitkasti eksponeeriti kupli all, nagu see oleks olnud uus BMW sportauto mudel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:10
Otsi:

Ava täpsem otsing