EMT tõmbas Telekomi kasumlikkust allapoole

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 5. veebruar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EMT tõmbas Telekomi kasumlikkust allapoole
?Kasumlikkus on seotud ambitsioonidega turuosa osas,? ütles Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik eilsel online-pressikonverentsil. Ta lisas, et lisandunud uued tegevusvaldkonnad on traditsiooniliselt madalama kasumlikkusega.
EMT juhatuse esimees Valdo Kalm ütles, et nende üks strateegilisi eesmärke on kliendibaasi hoidmine, kuid sellel on oma hind. ?Püüame leida optimumi turuosa ja kasumlikkuse vahel,? möönis ta.
Kalm tõdes, et numbrite liikuvaks muutumise tegelik mõju selgub 2005. aasta alguses. Tema sõnul ei näe EMT seoses sellega vaid finantskahju, vaid ka positiivseid võimalusi. ?Teiste operaatorite kliendid tuleksid numbrite liikuvaks muutumisel meelsasti üle EMTsse,? ütles ta. Kui palju kliente konkreetselt siis EMTga liituks, Kalm avaldada ei soovinud. EMT keskmine ühelt kliendilt teenitav tulu on aastaga vähenenud 3,2%, 410 kroonini.
Küsimusele, kas plaanite tulevikus dividendide maksmist asendada aktsiate tagasiostmisega, et maksude pealt kokku hoida, vastas Männik, et kontsern kaalub igasuguseid variante, otsustest teatatakse börsile.
Eesti Telekom teenis 2003. aastal 1,036 mld krooni puhaskasumit ehk 7,53 krooni aktsia kohta. 2002. aastal oli puhaskasum 1,040 mld krooni ehk 7,57 krooni aktsia kohta.
Kontserni andmetel mõjutas puhaskasumi kahanemist 2003. aastal jõustunud muudatus dividendide maksustamises. Kui 2002. aastal tasuti tulumaksu vaid eraisikutele ja mitteresidentidest juriidilistele isikutele makstud dividendidelt, siis 2003. aastal maksustati kõik väljamakstud dividendid. Seetõttu kasvas dividendidelt tasutud tulumaks 2003. aastal 2002. aastaga võrreldes 195 mln krooni, ulatudes 286 mln kroonini.
Kontserni käive kasvas aastaga 5%, 4,8 mld kroonini. Ärikasum enne põhivara kulumit (EBITDA) kahanes protsendi võrra, 2,12 mld kroonini.
Neljanda kvartali käive kasvas 8% võrra, 1,27 mld kroonini. Ettevõtte andmetel andsid suurima panuse käibe kasvu võrguehituse ja kaubanduse edenemine. EBITDA seevastu kahanes 6%, 449 mln kroonini ning puhaskasum vähenes 2%, 240 mln kroonini. EBITDA-marginaal oli 35%.
?Head tulemused olid,? kommenteeris Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel tulemusi. Ta lisas, et kasumlikkuse vähenemine on viimasele kvartalile omane. Siiski ei usu ta, et telekomi kasumlikkus tulevikus oluliselt paraneb. Telekom on varem välja öelnud, et soovib EBITDA-marginaali hoida 45% lähedal.
Suprema turgude osakonna juhataja Sten Sumberg möönis, et telekomi tulemused vastasid üldjoontes ootustele. Ta lisas, et põhitegur, mis aktsia hinnale mõju avaldab, on ikkagi arengud seoses TeliaSoneraga.
Eile langes telekomi aktsia 2,78%, 115 kroonini. Sumbergi sõnul võiks TeliaSonera ülevõtmispakkumise ootuses 117 krooni olla viimane piir, kust veel aktsiat osta. Need, kellel aktsiad olemas, võiksid neid ka edasi hoida.
Millise ettepaneku plaanib juhatus teha nõukogule dividendide maksmise osas, Männik avalikustada ei soovinud.
Hetkel kuum