Hõlbus palgalisa

Agaramad riigifirmade nõukogude liikmed teenivad iga kuu ca 15 000 krooni lisaraha. Töö nõukogu liikmena tähendab tavaliselt

mõnetunnist koosolekut kuus, spetsiifilised teadmised juhitava ettevõtte valdkonnast ei ole olulised.

?Kes tahab lihtsalt raha järel käia, võib nõukogudes niisama istumas käia, ei pea materjalegi läbi lugema,? sõnab Reformierakonna nõunik Kalev Lillo, kes on ametis kolme riigiettevõtte nõukogus. Puududa pole nõukogu koosolekutelt mõtet, sest puudujale kuutasu ei maksta.

Peale mõnetunnise koosoleku iga kuu tuleb nõukogu liikmetel teinekord ette telefoni teel konsulteerimist ettevõtte juhtide või teiste nõukogu liikmetega. Mõnel puhul tähendab nõukogu liikmeks olemine ka kodutööd.

Suuremate riigiettevõtete (Tallinna Sadam, Eesti Energia, Eesti Post jne) nõukogu liige teenib iga kuu põhipalka 5550 krooni, nõukogu esimees 7400 krooni. Tallinna Sadam pidas eelmisel aastal 11 ca neljatunnist koosolekut, heldete lisatasudega silmapaistev Eesti Viljasalve nõukogu aga piirdus kaheksa koosolekuga aasta jooksul. Mõnes kohas lisanduvad kuutasudele ka preemiad, mida on lubatud maksta kuni 50 protsenti tasudest.

Riigiettevõtete nõukogud koosnevad umbes pooleks riigiametnikest ja poliitikutest, olulisemate ettevõtete nõukogudesse on kaasatud ka ärimehi. Kui palju peab nõukogus olema ametnikke, poliitikuid ja muid tegelasi, pole rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Veiko Tali sõnul sätestatud. Kõik nõukogu liikmed määrab minister, kes arvestab isiku valdkonna tundmist, huvide konflikti vältimist, kuid ka isiku osalemist teistes nõukogudes. Üldiselt enam kui neljas nõukogus korraga tööd saada ei õnnestu.

Kui palju riigiettevõtte või sihtasutuse nõukogus liikmeid on, määrab asutuse põhikiri. Seega võib juhtuda ka nii nagu Maaelu Edendamise SA nõukoguga, mille nõukogus istub rohkem inimesi kui ettevõttes töötajaid ? nõukogus on 13 liiget, sihtasutuses endas aga töötab asutuse kodulehekülje andmeil koos kolme juhatuse liikmega 11 inimest.

Veiko Tali rahandusministeeriumist ütleb, et nõukogu kohad pole viimasel ajal enam eriti ihaldatavad. ?Tegemist on täiendava töökoormusega ja vastutusega, samas ei või ükski põhiülesanne jääda tegemata põhjendusel, et osaletakse nõukogus,? lisab Tali, kes ise kuulub kahe riigifirma nõukokku.

Kalev Lillo, kelle põhitöökoht on Tõnismäel Reformierakonna peakontoris, kulutab umbes kaks päeva nädalas tööle riigiettevõtete nõukogudes. Ta on Elektriraudtee ASi nõukogu esimees, Eesti Lootsi ja Ettevõtluse Arendamise SA nõukogu liige. Tasuks koguneb iga kuu kolmest kohast kokku ca 18 500 krooni.

Lillo oli varem Jõgeva linnapea, sattus aga pahandustesse, kui politsei ta napsisena kinni pidas ja soolaputkasse pistis. Lillo ütleb, et töö nõukogudes hakkab natuke üle pea kasvama ja ministriga on räägitud ühe nõukogu tööst loobumisest. ?Praegu vahetuvad ettevõtete juhatuse liikmed ja sellepärast on koosolekuid toimunud viimasel ajal tihedasti,? räägib ta. ?Eesti Lootsi puhul on praegu arutlusel teema, kuidas säilitada Euroopa Liidu tingimustes praegust lootsimismahtu.?

Lillo sõnab, et tegelikult võib nõukogus ka niisama istuda. ?Kes tahab lihtsalt raha järel käia, ei pea materjalegi läbi lugema,? ütleb ta.

Lillo sõnab, et sattus nõukogudesse, sest on teinud pikaajalist koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministri, Reformierakonna juhtfiguuri Meelis Atoneniga.

?EASi nõukogu liikmeks sain siis, kui olin regionaalministri nõunik,? ütleb ta. ?Nõukogu liikmel pole hädavajalik tunda valdkonda, milles ettevõte tegutseb ? selleks on ettevõttes spetsialistid.?

Dirigendist Riigikogu liige Tarmo Leinatamm on umbes kuu aega olnud rapsiõlivabriku Werol Tehased nõukogu liige. Leinatamm usub, et Werolit ootab suur tulevik.

?Minu käest lihtsalt küsis Veskimägi (rahandusminister Taavi Veskimägi ? toim.), mis ma arvan, kui võtaksin veel ühe koormuse,? selgitab Leinatamm sattumist õlivabriku juhtorganisse. ?Võib-olla on erakonnal mingi hulk nõukogu kohti, kuigi ma pole sellest otseselt kuulnud.?

Leinatamme arvates on see primitiivne arusaamine, et Werol Tehaste nõukogu liiget peab rapsiõliga midagi siduma. ?Teine muusikamees Erki Aavik on ju selle ettevõtte juht, miks ei võiks siis mina olla nõukogus,? räägib ta. ?Ma olen Riigikokku valitud Jõgevamaalt, kui selle tehasega peaks Jõgevamaal midagi juhtuma, kannatab hulk inimesi, minu valijaid.?

Leinatamm usub, et Werol Tehastel hakkab minema hästi, kuigi 4?5 viimase aastaga on ettevõte ligikaudu 100 miljonit krooni kahjumit teeninud. ?Tegevjuhil on väga selge nägemus ettevõtte käekäigust ja graafikul on juba ots püsti,? sõnab Leinatamm. Küsimusele, kui paljudele inimestele rapsiõlitehas tööd annab, vastab Leinatamm, et töötajaid on Werolis pealt saja. Weroli koduleheküljel seisab suurelt, et ettevõtte hingekirjas on 62 inimest.

Peale Weroli esindab Leinatamm riiki ka Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse ASis. Raha nõukogu liikme tasudena peaks kahest kohast kuus laekuma veidi üle 8000 krooni.

Telekommunikatsiooni ärimees Toomas Peek ei pea paljuks kulutada mõned tunnid kuus riigi relvatehase E-Arsenali nõukogus.

?Ma olen ohvitser, sellepärast see asi mind huvitab,? tutvustab Peek oma ambitsiooni E-Arsenali nõukogus. ?Sattusin sinna nõukogusse umbes nii, et ühel päeval tuli kõne Jüri Luigelt (endine kaitseminister, Isamaaliit ? toim.), kes mind sinna kutsus,? räägib Peek.? Oli ka huvi teada saada, kuidas käib elu tööstusettevõttes ja riigiettevõttes.?

Peek räägib, kuidas ta kohtas E-Arsenalis hoopis teistsuguseid probleeme kui telekomifirmas ? näiteks mitmesugused töölistega seotud küsimused. ?See ettevõte oli raskes seisus, kuid täna on ta väikses kasumis, majandab ennast ise ära,? sõnab Peek. ?Suurt kasumilootust talle muidugi ei saa panna, tema eesmärk on ikkagi pakkuda relvade remonditeenust, kui riigis on sõjaolukord.?

Erinevalt riigiametnikest ei saa Peegi puhul rääkida rahalistest huvidest. ?Ma ei teagi täpselt nõukogu liikme tasu suurust, see vist on midagi 3000 krooni ringis,? oletab ta. ?Riik võiks ka saada lahti krambist, et nõukogud peavad olema poliitilised ja poliitikutele rahateenimise kohad. Pigem võiks nõukogud koosneda ikkagi majandusspetsialistidest.?

Umbes 17 miljoni kroonise aastakäibega E-Arsenali nõukogus veedetud tunde Peek ei kahetse, vaid hindab neid pigem koolituseks tööstuse alal. Nimelt kavandab Peek tehast, mis hakkaks tegelema elektri ja elektroonikaseadmete jäätmete käitlusega.