Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäälossid Eesti kõrgeimatel jugadel

Marko Kaldur 06. veebruar 2004, 00:00

Neis lossides pole elanikke, ent nad on kõigile avatud ? kui vaid külm ja tuul välja kannatada.

Põhjaranniku jugade ümbrus muutub igal talvel põnevaks muinasjutumaaks. Pankrannikult langev vesi ning ülespaiskuv veeaur koguneb kaljuseintele, puudele ja põõsastele, jäätudes silmapilkselt. Jää kogunedes tekivad jääkujud ning skulptuurid, sädelevad kambrid, õhulised kaunistused, säravad rippsillad.

Tuntuimad jäälossid asuvad Valaste joal, mis paljudele Ida-Virumaa külastajatele meelispaigaks kujunenud. Suvine turismimagnet on väärt vaatamist ka talvisel ajal, sinna püstitatud vaateplatvormilt saab hea ülevaate nii joast kui selle jäärüüs ümbrusest.

Joakohinale lisandub õõtsuvate jääpurikate kilin ning samuti jääpankade ragin merel. Kõik kokku annab üleva meloodia.

Tundub kummaline, kuidas suudavad puud ning põõsad kannatada sellist jäämasside raskust ? mis küll vaadates õhuline tundub, ent tegelikkuses tohutult kaalub. Tasub ettevaatlik olla, sest jää pole kogunenud mitte ainult puudele ja põõsastele, vaid ka maapind ning trepiastmed on kaetud libeda kihiga.

Kiiresti hämarduvate talvepäevade puhuks on uuendusena nüüd juga õhtuti valgustatud. Proþektor heidab kiiri hiigelpurikatele ja jäeintele, pannes pankseina sändama. Jät uksed ja alkoovid kutsuvad sisenema salapästesse ruumidesse.

Meretuultest räsituna on mõnus minna samas joa juures paiknevasse uude kohvikusse. Bussitäiele seal vaevalt kohti leiab, ent väikese seltskonnaga on ruumi kuuma teed, kohvi või hõõgveini rüübata ning jäätunud konte üles soojendada. Kui väljas möllab tuul ja tuisk, on klaasseinte taga hubane passida üksikuid pakases liiklejaid. Kohvik on avatud kümneni õhtul, ka hilised joakülalised saavad sinna sisse astuda.

Valaste pole aga sugugi ainus juga, mis praegu ülevaid vaatepilte pakub. Teisedki põhjaranniku joad, nii Valastest Tallinna poole jäävad Kivisilla ja Karjaoru kui Narva poole jäävad Aluoja, Ukuoru ja Langevoja joad on samuti võrratu jäärüü ümber tõmmanud. Jugade suurenenud kõrgustes on suur roll 2003. aasta augustikuus toimunud üleujutustel, mille tulemusena märatsevad veevood pühkisid merre palju kuupmeetreid joaalust pinnast ning kive, puid ja massiivsed raudtrepid.

Ei maksa heituda jäisest tuulest ning külmast ? saadav elamus lumekuninganna lossis jalutades on seda väärt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:23
Otsi:

Ava täpsem otsing