Korruptsioonitase on Eestis alanenud

Korruptsioonina käsitletakse seadusvastast tegevust, eratulu saamist avalikul ametikohal töötades, avaliku huvi eiramist. Erinevates kultuuriruumides mõistakse korruptsiooni mõnevõrra erinevalt. Ka Eestis on viimase 15 aasta jooksul muutunud arusaamine korruptsioonist.

Korruptsioon ja altkäemaksude maksmine on igas ühiskonnas nähtused, mida on võimatu täpselt mõõta. Kuna tegemist on enamasti hukkamõistmist leidvate ja karistatavate nähtustega, siis ei ole tehingute osapooled huvitatud info andmisest. Korruptsiooni on võrreldud jäämäega, millest näeme ainul osa - suur osa jääb varju ja mõõtmatuks.

Enamasti uuritakse korruptsiooni mõõtmisel elanike ja ettevõtjate hoiakuid?tunnetust. Saab küsida ka konkreetsete altkäemaksu või korruptsiooni juhuste kohta, kuid ei saa kindel olla, et oma isiklikku kogemust teistega jagada soovitakse. On tõestatud, et korruptsiooni tase riigis on selges seoses riigi rahvusvahelise konkurentsivõimega, majandusarengu kiirusega ja välisinvesteeringute saamise võimega.

Maailmapanga uuringu kohaselt vähendab kõrgem korruptsioonitase majanduskasvu aastas kuni 1% võrra. Kõrge korruptsioonitasemega riik tõmbab ligi kahtlasi lühiaegseid investoreid ja peletab pikaajalisi soliidseid investoreid.

Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt on Eesti ettevõtjate hinnangul viimase 3 aasta jooksul korruptsiooni tase Eestis alanenud.

Võrreldes Eesti ettevõtjate hinnanguid korruptsiooni ja varimajandus tasemele riigis 50 rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus osaleva riigiga, on Eesti positsioon keskmike hulgas (29 koht). Korruptsioon ei mõjuta Eesti majanduskeskkonda oluliselt ning ei peleta eemale välisinvestoreid, kuid päris ilma probleemideta Eesti ei ole ning võrreldes meie põhjanaabri Soomega (mis on hinnatud maailma kõige korruptsioonivabamaks riigiks), on arenguruumi palju.

Korruptsioon võib olla probleemiks nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Suure osa elanike hulgas on enamasti levinud arvamus, et ametnikud on korrumpeerinud. Nii väitis konjunktuuriinstituudi novembris läbi viidud küsitluses 22% küsitletutest, et altkäemaksude maksmine on Eestis väga levinud ja 42% arvates oli see mõnevõrra levinud.

Kuigi ollakse üpris veendunud, et keegi kuskil maksab ja keegi kuskil saab altkäemaksu, siis elanike isiklik kogemus on tunduvalt tagasihoidlikum. Nii väitis 12% küsitletutest, et nende käest on ametnikud 2003. aastal altkäemaksu küsinud, kuid vaid pooled kellelt altkäemaksu küsiti, seda ka tegelikult maksid. Seega on sageli tegemist ka ametnike ja teenindatava vahelise infomüraga. Problemaatilisemad valdkonnad olid elanike hinnangul liikluspolitsei, meditsiinisektor, kohalikud omavalitsused. Nii oli 3,6% küsitletu väitel neile altkäemaksu võimalusest märku andnud liikluspolitseinikud, meditsiinisektoris oli probleeme olnud 3,4% küsitletutel. Tegelikult andsid küsimise peale altkäemaksu vaid ligi pooled inimesed ? seega tegelike altkäemaksu juhtude hulk ei ole suur.

See, et liikluspolitsei satub olema altkäemaksu probleemi osas nii negatiivselt esiplaanil ei tähenda veel seda, et tegemist on eriliselt korrumpeerunud ametkonnaga. Liikluspolitseinikud suhtlevad paratamatult enamasti ?patustajatega?, kus karistus on väga tõenäoline. Liiklejate ahvatlus karistusest kergemalt pääseda on suur ja kui on suur pakkumine, tekib tavaliselt ka nõudlus. Liiklejate harjumus pistist pakkuda on pikaajaline ?nõukogulik? traditsioon, kuid enamik liiklejaid saavad kinnitada, et kui nõukogude ajal oli tegemist toimiva reegliga, siis nüüd on õnneks tegemist aina harvem esineva erandiga. Tõsi on see, et järelvalveorganite tegusid vaadatakse elanike poolt eriti teraselt ja üks tilk tõrva kahjustab ka ausate ja eetiliste kolleegide mainet oluliselt.

On positiivne, et valitsus on teadvustanud korruptsiooni problemaatika olulisust. Üheks olulisemaks võimaluseks korruptsiooni vähendada on hästi toimiv sisekontroll, selge ja üheselt mõistetav seadusandlus ja maksimaalne avaliku teabe kättesaadavus.

Eesti on geopoliitiliselt huvitavas situatsioonis ? ühelt poolt on meil naabriks küllaltki kõrge korruptsioonitasemega Venemaa, teisel poolt maailma madalaima korruptsiooni tasemega Põhjamaa riigid. On oluline, et võtaksime eesmärgiks jõuda Põhjamaade tasemele, mitte ei oleks vanade harjumuste kammitsais.

Autor: Marje Josing