Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Optimism Ericssoni suhtes kergitab aktsia hinda

    6. veebruarist 2003, mil uue juhi Carl-Henric Svanbergi nimi avalikuks tehti, on Ericssoni aktsia kerkinud enam kui 180%. Täna, kui firma avaldab oma läinud aasta neljanda kvartali ja aasta koondtulemused, võib Svanberg tõdeda, et kriis on möödas ning pärast kolme katastroofilist aastat on Ericsson taas tõusul.
    Svanbergi enda 15,6 miljonit Ericssoni aktsiat, mis ta ostis kontserni juhi kohale asudes hinnaga 10,2 Eesti krooni tükk, on toonase 160 miljoni krooni asemel täna väärt 449 miljonit krooni.
    Kriisist toibumine ei ole niivõrd Carl-Henric Svanbergi teene. Pigem on põhjuseks nõudluse taastumine ning karm kokkuhoiuprogramm, mis käivitati juba 2001. aastal endise juhi Kurt Hellströmi ajal. Viimase kahe aastaga on Ericsson iga nädal kulusid kärpinud ca poole miljardi Rootsi krooni võrra, kirjutas Svenska Dagbladet. Firma töötajate arv on kahanenud toonaselt 107 000-lt tänaseks 47 000-le.
    2001. ja 2002. aastal tõid tegevuskahjumid ja restruktureerimiskulud Ericssonile kokku 102 miljardit Eesti krooni kahjumit. 2003. aasta jääb aga ilmselt viimaseks suure kahjumi aastaks. Kahjum kajastus ka aktsia hinnas, mis aasta tagasi oli 6 SEKi.
    Mullu kolmandas kvartalis üllatas Svanberg juba esimese kasumiga (1,7 miljardit krooni) üle hulga aja, ehkki enne makse ja restruktureerimiskulusid arvestamata. Tänu positiivsele kassavoole on kasutamata ja alles ka suurem osa 2002. a uusemissiooniga hangitud 51 miljardist kroonist.
    Neljandas kvartalis prognoosivad analüütikud Ericssoni kasumiks enne erakorralisi kulusid 4,1 miljardit krooni ja käibeks 58,3 miljardit krooni. Mullu samal ajal oli Ericssoni kahjum enne erakorralisi kulusid 3,7 miljardit krooni.
    Optimistlikke ootusi enne Ericssoni tulemuste avalikustamist on kütnud oodatust paremad tulemused konkurentidelt Nokialt, Lucentilt ja Nortelilt ning märgid sellest, et operaatorfirmad on taas investeerima hakanud.
    Eile kerkis Ericssoni aktsia Stockholmi börsil 28,7 Eesti krooni (16,90 SEK) tasemele, mis osa analüütikute hinnangul on ?õigest? hinnast juba kaks korda kõrgem tase. Samal tasemel oli aktsia hind 1996. aastal.
    ?Turg käitub, nagu oleks mobiilside süsteemide turul oodata 15% kasvu,? ütles ajalehele Dagens Industri Saksa DZ Banki analüütik Vidar Kalvoy, kelle prognoosid Ericssoni kohta läinud aastal kõige paremini täppi läksid. ?Minu hinnangul on see liiga optimistlik.? Kalvoy prognoos 2004. aastaks on 4% turu kasv. ?Kahekohalisi kasvunumbreid me tänavu ega tuleval aastal ei oota. Parimal juhul võib 10% kasvu prognoosida kolme aasta perspektiivis,? ütles Kalvoy, kelle arvates on Ericssoni aktsia õige hind 8?9 SEKi (13,6?15,3 krooni).
    Liigse optimismi eest hoiatab ka Öhman Equitiesi telekomianalüütik Helena Nordman-Knutson, kes ütleb agentuurile TT, et ilmselt on juba tegemist kerge ?mulliga?.
    Ericssoni konkurendid on alanud aastaks prognoosinud turul mõõdukat kasvu, läinud aasta kolmanda kvartali tulemusi avalikustades prognoosis Ericsson 2004. aasta käivet 2003. aasta tasemel. Analüütikute seas kõige levinuma hinnangu järgi pole märkimisväärset kasvu oodata enne 2005. aastat. Ka siis jääb kasv pigem mõõdukaks, 1999. ja 2000. aasta kuldsed ajad on möödas. 2000. aasta jaanuaril oli aktsia hind 150 SEKi. Lisaks avaldab Ericssonile survet dollari nõrkus, mis teeb elu lihtsamaks firma USA konkurentidel. Nii palju on lohutust, et peamised konkurendid Nokia ja Siemens tegutsevad eurotsoonis.
    Svanbergilt oodatakse täna vaoshoitult optimistlikku sõnumit, sest kokkuhoiuprogramm ei ole veel läbi ning osa koondamisi alles ees.
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.