Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rikkust loob vabade inimeste vaba ettevõtlus
Jaan Kaplinski sotsiaaldemokraatlikule avaldusele ?Eesti teelahkmel? oli eilseks alla kirjutanud ligi 600 inimest. Need inimesed usuvad, et Eesti parempoolne poliitika koos maksureformi ja riigi rolli piiramisega tuleb lõpetada.
Äripäev soovib vastu vaielda pöördumises toodud üleskutsele suurendada riigi rolli ja ümberjagamist. Äripäev usub, et väärtust loob vaba ettevõtlus ning maksude alandamine.
Esmalt soovime kinnitada: tunnistame, et üldine vaesus on Eesti ühiskonnas tõsine probleem. Nõustume, et riigi kohus on tagada kõigile elanikele normaalne toimetulek ja lastele haridussüsteemi kaudu võimalused arenguks hoolimata vanemate sissetulekust. Eestis kehtiva toimetulekutoetuse alampiir 500 krooni on meiegi arvates liiga madal.
Kuid Äripäev ei pea olukorra lahenduseks riigi rolli suurendamist, sest riik on ümberjagaja. Loomulikult on ümberjagamine vajalik, kuid vaid teatud piirides ning Eesti riik on jõudnud lubatud piirini. Meil ei ole sellist kapitali nagu lääneriikidel ning seetõttu peaks riik keskenduma kahele asjale: olemasolevate ressursside paremale jagamisele ning soodsa keskkonna kindlustamisele uue väärtuse loojatele.
Uut väärtust loovad ettevõtlus ning vabad kodanikud ning neid peame me täna toetama. Ettevõtlust soodustades soodustame kogu riigi ühtlasemat arengut: hiljuti ilmunud Äripäeva kõige kiiremini arenevate ettevõtete edetabeli, Gaselli TOPi 50st kõige kiiremini arenevast firmast asub Tallinnas vaid paar.
Seejuures soovib Äripäev rõhutada ettevõtluse riiklikku ja sotsiaalset rolli. Ettevõtte arendamine pühendunud tööga ja isiklikku riski võttes on sügavalt eetiline tegevus. Sellega luuakse töökohti, suurendatakse absoluutarvudes maksulaekumisi (isegi kui maksukoormus on protsentides madal), luuakse rahvuslikku rikkust. Koos jõulise ettevõttega tulevad rahulolevad töötajad, korras teed, parem transport, uued vaba aja keskused, kõrgemad pensionid. Lisaks oma põhikohustustele mõtlevad Eesti ettevõtted aina enam oma laiemale sotsiaalsele rollile - näiteks luues toetusprogramme noorte hariduse toetamiseks. Kaplinski avalduse sõnul unustavad parempoolsed, et ?sotsiaaldemokraatias kehastub inimkonna põline püüd inimlikuma, õiglasema ja arukama ühiskonnakorralduse poole.? Äripäeva meelest unustavad hoopis allkirjutanud, et need püüdlused on ka parempoolse mõtteviisi kandjatel. Viimased usuvad, et igaühel on õigus isiklikuks arenguks ja ausalt teenitud jõukuseks, ning et isiklikele püüdlustele üles ehitatud ühiskonnamudel on arukas, samas kui sunnitud nivelleeriv võrdsustamine kaotab motivatsiooni edasipüüdlikkuseks.
Kaplinski jagab maailma ühemõtteliselt parem- ja vasakpoolseteks. Tegelikult on see mudel aegunud. Ettevõtjad elavad küll paremates tingimustes kui enamik elanikkonnast, kuid seejuures on nad ühiskondlikult mõtlevad inimesed. Kuigi Eesti pole jõudnud lääneriikide jõukuseni, on ülejäänud Ida-Euroopaga võrreldes kõrge üldine heaolu tõusnud suuresti just tänu neile.
Autor: ÄP