Bulgaaria ? teise liitumislaine juhtriik

Nii institutsioonide kui ka erainvestorite hulgas on märgata kasvavat huvi Euroopa Liiduga teises voorus liituvate riikide vastu. Paljudele on silma jäänud Bulgaaria ? riik, mille planeeritud liitumine toimub 2007. aastal. Viimastel aastatel on Bulgaaria oma stabiilse arenguga tõusnud teise ringi liitujate esirinda. Mis on selles 8miljonilise elanikkonnaga riigis erilist, et investorid oma pilgu sinna pööravad?

Bulgaaria meenutab Balti riike kümme aastat tagasi. Tänavapilt ja õhkkond sarnaneb 90ndate alguse Eesti omaga. Samas puudub Bulgaarial suur ja arenenud naaber, nagu Eestil on Soome. Lisaks on märgata tugevaid Vene mõjusid nii kultuuri- kui ka äripildis, muutes Bulgaaria pigem Läti sarnaseks.

1990ndate lõpus kasutusele võetud valuutakomitee süsteem on võimaldanud Bulgaaria majandusel nautida madalaid intressimäärasid, mis on soodustanud sisemaisel nõudlusel põhinevat majanduskasvu. Tulevikku vaadates on Bulgaaria eeliseks võrreldes Eestiga väike eraisikute laenukoormus, mis möödunud aasta lõpul oli ligikaudu neli korda madalam kui Eestis. Kui eestlased on viimaste aastate jooksul pööraselt laenanud, siis Bulgaarias seisab laenubuum veel alles ees. Kõrge laenukoormus muudab Eesti puhul küsitavaks järgneva aasta optimistlikud majanduskasvuprognoosid, mis näevad majandust kasvamas 5% ringis. Juhul, kui eksporditurud on jätkuvalt nõrgad, ei suuda juba küllaltki suure laenukoormuse taustal sisemaine kasv tõenäoliselt korvata välisnõudluse nõrkust. Bulgaarias seevastu on veel suur tugeva majanduskasvu potentsiaal ka europiirkonna kesise edasimineku korral.

Suure laenukasvu ja tarbimise tulemuseks on Eestis ülisuur jooksevkonto defitsiit, mis möödunud aasta lõpus kasvas 15 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Bulgaaria eelmise aasta defitsiidiks kujunes 8% SKTst. Tarbimisbuum Eestis on viinud välisvõla kasvule, samal ajal kui Bulgaaria on aasta-aastalt suutnud oma võlakoormat vähendada. See on saavutatud tänu kasvavatele välisinvesteeringutele. Majandus- ja regulatiivsete riskide alanedes on Bulgaaria muutumas veelgi atraktiivsemaks välisinvesteeringute sihtkohaks, samas kui Eestisse suunduvate investeeringute maht ei pruugi oluliselt enam kasvada.

Suunates pilgu Sofia väärtpaberiturule, leiab investor sealt suure hulga ettevõtteid. Kuigi enamikuga neist tehakse paar tehingut kuus, on turul ka 15?20 likviidsemat aktsiat, millega on võimalik kaubelda iga päev. Turukapitalisatsioon ulatub Sofias 1,4 miljardi euroni (Tallinna börsil 3 miljardit eurot) ja keskmine päevakäive on ligikaudu 500 000 eurot (Tallinnas 2 miljonit eurot).

Aktsiaturul domineerivad tubaka-, nafta-, keemia- ja turismisektori ettevõtted. Sarnaselt Eestiga liigutavad aktsiaturuindeksit peamiselt kaks-kolm suuremat ettevõtet. Bulgaaria puhul on nendeks farmaatsiaettevõte Sopharma, naftafirma Petrol ja riiklik tubakamonopol Bulgartabac. Kui veel hiljuti osalesid aktsiaturul peamiselt vaid kohalikud investorid, siis viimase aasta jooksul on välismaise raha osakaal märgatavalt suurenenud. Oma osa on selles olnud ka turu läbipaistvuse suurenemisel. Alates 2003. aastast on noteeritud ettevõtetel kohustus avaldatavad finantsaruanded koostada vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele. Tugeva majanduskasvu ootus, kasvav likviidsus ja läbipaistvus annavad põhjust tulevikus oodata välisraha juurdevoolu jätkumist.

Võlakirjaturg on sarnaselt Eestiga vähearenenud. Noteeritud on kaheksa ettevõtte ja ühe kohaliku omavalitsuse võlapaberid. Võlaturu likviidsus on küllaltki madal ? keskmine päevakäive küündib vaid 100 000 euroni.

2003. aastal tegid mõlemad turud läbi tugeva tõusu ? Bulgaaria turuindeks tõusis kaks ja pool korda ja Tallinna börsi indeks ligikaudu 35%.

Hoolimata Bulgaaria aktsiaturu väiksusest ja hiljutisest tõusust on seal kasvupotentsiaal siiski märgatavalt suurem kui Eestis. Kui Eesti börs kaupleb hetkel ligi 14kordsel 2003. aasta kasumi tasemel (hinna/tulu suhtega), siis Bulgaarias on see suhe kaheksa. Samuti on suur erinevus kahe riigi börsiettevõtete kasumiootustes. Eestis võib prognoosida 5%-list kasumite kasvu, samal ajal kui Bulgaarias oodatakse kasumite kahekordistumist.

Mosaiikpilti kokku pannes tuleb nentida, et Bulgaaria on riskialtile investorile sobiv paik. Stabiilne majanduskeskkond, kiiresti kasvavad kasumid ja atraktiivne hinnatase pakuvad suurepärast võimalust investoritele tulu teenida ?teise laine? konvergentsist.

Autor: Valdur Jaht